Skip to main content

Projekt CORIVA

Kogu maailm seisab silmitsi uudse haigusega COVID-19, mille põhjustaja on koroonaviirus SARS-CoV-2.

CORIVA uuringu eesmärgiks on Eestis SARS-Cov-2 haigestumise, haiguse tõsiduse, immuunvastuse ja nakkuse tervisetagajärgede süsteemne analüüs, mis võimaldab teha informeeritud otsuseid tulevaste nakkuspuhangute korral ja arendab terviseandmete kasutamist meditsiiniliseks otsusetoeks, rahvatervise seireks ning tervishoiu planeerimiseks.

Uuringu käigus valideeritakse tervise- ja administratiivsetel andmetel põhinevaid definitsioone (sh haiguse raskusastmed) ja uuritakse geneetilisi markereid, mis on seotud COVID-19 põdemise raskusastme ja tüsistuste tekkimisega.

Projekti rahastatakse Eesti Teadusagentuuri toel Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest RITA1 projekti raames.

 

Planeeritud tegevused

1. Kõigi Eestis, epideemia esimese 6 kuu jooksul SARS-CoV-2 RNA suhtes positiivselt testitute või kliinilise COVID-19 diagnoosi saanud inimeste haigestumise, valitud tervisekäitumuslike tegurite, COVID-19 haiguse tõsiduse (sh surm), tervise profiili (kaasuvad haigused, kasutatavad ravimid) andmete kogumine ning jälgimine võimalike tervisehäirete tekkimise suhtes 12 kuu jooksul peale SARS-CoV-2 põdemist tervise/ administratiivandmebaaside põhjal;

2. 370 COVID-19 haigestunu jälgimisuuring, mis katab perioodi kuni 24 kuud peale haigestumist ja detailselt uurib tervisekäitumist ja terviseprofiili (nt suitsetamine, kehamassi indeks), mobiilsust ja sotsiaalset suhtlust (eraeluline/tööga seotud) sh oletatava nakatumise eelselt, üldist terviseseisundit (sh vaimne tervis), mõõdab füsioloogilisi parameetreid ning loob bioloogilise materjali (veeniveri, ninaneelukaabe, sülg) kogu immunoloogilisteks, geneetilisteks ja multioomika analüüsideks (1)

Image

3. Analüüsime uuringusse kaasatud isikute humoraalset ja T-rakulist (efektor- ja mälu T-rakud) immuunvastust; mõlema immuunvastuse taset ja püsivust ajas. Lisaks teostame inimgenoomi analüüsi uurimaks, kas teatud genotüübi variandid on ühel või teisel moel seotud  COVID-19  (haiguse) tekke, kulu ning raskusastmega;

4. Uuringu käigus viime kõik Eestis SARS-CoV-2 RNA suhtes positiivselt testitute või kliinilise COVID-19 diagnoosi saanud inimeste tervise/administratiivandmed standardsele OMOP CDM kujule. Neil andmetel tuvastame riskifaktoreid kaasuvate haiguste ning haigestumise eelselt manustatud ravimite hulgas, kasutades muuhulgas juba avaldatud uuringute protokolle (2).

Lisaks testime avaldatud riskiskoore patsientide hospitaliseerimis- ja intensiivravi vajaduse ning surma kohta (3). Eesti andmetel, uurime nende rakendatavust ning valideerime tundlikkust ja spetsiifilisust.

Avaldatud protokollide ja riskimudelite kasutamine loob võimaluse panna Eesti tulemused rahvusvahelisse konteksti ning teostada otseseid võrdlusi erinevate (riikide) andmeallikatega. Interpreteerides riikidevahelisi erinevusi ja testides erinevaid riskimudeleid tagame, et saame Eesti terviseandmetele adapteerida mudeli, mis on õpitud võimalikult laiapõhjalisel andmestikul, kuid võtab arvesse ka Eesti eripärasid.


(1) Struwe W, Emmott E, Bailey M, et al. The COVID-19 MS Coalition-accelerating diagnostics, prognostics, and treatment. Lancet. 2020;395(10239):1761-1762.
(2) Burn E, You SC, Sena AG, et al. An international characterisation of patients hospitalised with COVID-19 and a comparison with those previously hospitalised with influenza. medRxiv. 2020
(3) Williams RD, Markus AF, Yang C, et al. Development and validation of a personalized risk calculator for COVID-19 outcomes in an international network. medRxiv. 2020

 

Uuringumeeskonda on kaasatud teadlased neljast Tartu Ülikooli instituudist, OÜ Ülikooli Perearstikeskus ning peremeditsiini arst-residendid.

Peremeditsiini- ja rahvatervishoiu instituut

Anneli Uusküla (dr.med.), vastutav uurija, epidemioloogia professor
Heti Pisarev (MSc), biostatistika nooremlektor
Ruth Kalda (dr.med.), peremeditsiini professor
Ivi Sonn, peremeditsiini arst-resident
Steneli Ploompuu, peremeditsiini arst-resident

Karen Kirss

OÜ Ränilinna Perearstikeskus

Tatjana Meister, projektijuht, perearst
Kadri Suija (dr.med.), perearst

Genoomika instituut

Lili Milani (PhD), epi- ja farmakogenoomika professor
Reedik Mägi (PhD), bioinformaatika professor
Kristi Läll (PhD), statistilise geneetika teadur
Maarja Lepamets (MSc), spetsialist

Arvutiteaduse instituut

Raivo Kolde, terviseinformaatika kaasprofessor
Sille Habakukk - programmeerija
Markus Haug - programmeerija
Maarja Pajusalu (MSc), terviseinformaatika nooremteadur

Tehnoloogiainstituut

Marko Piirsoo (PhD), molekulaarviroloogia kaasprofessor
Alla Piirsoo (PhD), molekulaarviroloogia kaasprofessor
Annika Laanemets (MSc), biomeditsiinitehnoloogia spetsialist

Küsimuste korral helistage +372 5616 2080 või saatke e-kiri koroonauuring@ut.ee.

#teadus
koroona

Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma?

Jaga
18.05.2022
#teadus

Seminar „Mitte-obstruktiivse azoospermia geneetilised alused: GEMINI uuring“

Seminar „Mitte-obstruktiivse azoospermia geneetilised alused: GEMINI uuring“
Jaga
13.05.2022
#teadus
Koroonaproov

Koroonalaine taandub pikkamööda

Jaga
10.05.2022