Tartu Ülikooli teadlaste uuring aitab kaasa suitsiidiennetusele Eestis

Tartu Ülikooli teadlaste analüüsist selgus, et aastatel 2006–2016 hukkus Eestis enesetapu tõttu 2543 inimest ehk 231 inimest aastas. Eesti enesetappude suremuskordaja on Euroopa Liidu keskmisest 1,5 korda suurem. Teadlased rõhutavad, et suitsiidiennetuses on oluline osa nii koolidel, tervishoiusüsteemil kui ka kogu elanikkonnal. Eraldi tähelepanu vajavad lähedased, kes peavad suitsiidiga toime tulema.

Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanud 2543 inimesest olid 80% mehed ja 4% alla 20-aastased noorukid. Enesetapu sooritamise tõenäosus suurenes vanuse kasvades nii meestel kui ka naistel. Meeste keskmine vanus oli 49 eluaastat ja naistel 60 aastat.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi tervishoiukorralduse assistendi Liis Rooväli sõnul on enesetapu sooritanud inimeste profiili tundmine abiks riskirühmade tuvastamisel ja ennetustegevuse planeerimisel.

„Enesetapu sooritanud meeste seas oli enim eestlasi, üksi elavaid, töötuid ja neid, kes olid viimasel eluaastal olnud vanglas või kokku puutunud kuriteoga. Enesetapu sooritanud naiste seas oli kõige rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja töötuid,“ kirjeldas Rooväli. Ta lisas, et suitsiidi sooritanud meestel ja naistel oli vaimse tervise häireid, kuulmis- ja nägemishäireid ning kroonilist valu, samuti käisid nad viimasel eluaastal arsti vastuvõtul või EMO-s.

Uuringu käigus intervjueeriti 37 inimest, kelle lähedane oli sooritanud enesetapu. „Lähedaste toimetulek suitsiidiga on keeruline, kohanemine võtab aega. Paljudel puudub tugivõrgustik, kellele toetuda. Mõnele on pakutud professionaalset abi, kuid enamik ei tea, kust abi saada, või neil puudub selleks raha,“ kirjeldas Rooväli, lisades, et enim tunnevad leinajad puudust sama taustaga inimestega kohtumisest.

Uuringu tulemuste põhjal sõnastasid teadlased ettepanekud suitsiidiriski vähendamiseks koolide, tervishoiusüsteemi ja rahvastiku tasemel. „Suitsiidi otsene riskitegur on psühhosotsiaalne stress ja vähesed sotsiaalsed kontaktid. Ümbritsevad inimesed saaksid olukorda parandada, kui seda tähele pandaks,“ rõhutas Rooväli.

Uuring tehti Sotsiaalministeeriumi tellimusel ning seda rahastasid Eesti Teadusagentuur ja Sotsiaalministeerium. Uuringu tegid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ning sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Tutvu uuringu täistekstiga.

Lisateave:
Liis Rooväli
Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse assistent
501 4339
liis.roovali@ut.ee