Uudised

Reedeni saavad kõik huvilised esitada Tartu Ülikooli Facebooki lehel teadlastele küsimusi, mis on seotud koroonapandeemiaga. Oodatud on kõik teemad, millele soovitakse tõenduspõhiseid vastuseid, olgu selleks koroonaviirusnakkus, vaktsiinid, maskid, pandeemia mõju haridusele, valeuudiste levikule, inimeste vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, käitumismustritele vms.

Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts, kuhu kuuluvad ka mitmed Tartu Ülikooli teadlased, ja Briti Immunoloogide Selts vastavad enamlevinud küsimustele seoses koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega. Mis on vaktsineerimine? Vaktsineerimine on ohutuim ja tõhusaim viis enda kaitsmiseks nakkushaiguste eest. Peale vaktsineerimist saavutab organism haigustekitaja suhtes immuunsuse. See tähendab, et haigustekitajaga kokku puutudes inimene ei haigestu või põeb haiguse läbi kergelt.

Tagamaks, et arstidel ja tervishoiutöötajatel oleks parem ülevaade, mis Eesti ravijuhendite koostamise maastikul toimub, hakkab ajakirjas Eesti Arst vähemalt kaks korda aastas ilmuma ülevaade töös olevate ja valminud ravijuhendite kohta. Eesti ravijuhendite püsisekretariaat ootab aastaringselt ettepanekuid uute ravijuhendite koostamise kohta.

Koroonaviiruse vastane vaktsiin sisaldab endas seda elu ja neid tegevusi, mis olid veel veidi rohkem kui aasta tagasi igapäevased ning ühiskondlikus pildis normaalsed ja aktsepteeritavad, kirjutab Tartu Ülikooli proviisoriõppe esimese kursuse üliõpilane Saskia Rozental. Aasta tagasi märtsi keskel oli Eesti üks paljude teiste riikide seas, kus kehtestati eriolukord, mis tõi kaasa väga ranged piirangud inimeste igapäevaelule. Põhjuseks viirusepideemia levik, mis oli uus, ootamatu ja üsnagi tundmatu.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös uuriti, kuidas on noorte inimeste päevase toiduenergia tarbimine 15 aasta kestel muutunud. Selgus, et ajavahemikul 2001–2016 suurenes ülekaaluliste täiskasvanute osakaal 10%-lt 44%-le, nii mehed kui ka naised tarbisid liiga vähe päevast toiduenergiat ja süsivesikuid, soovituslikul hulgal valke ning liiga palju rasvu. Kehaliselt aktiivsete osakaal kahanes 23%-lt 8%-le.

Miks mõeldakse terviseprobleemidega silmitsi seistes niivõrd vähe sellele, kui suurt rolli on nende kujunemises mänginud (kodune)töökeskkond. Juba väikesed muudatused töökeskkonnas võivad elukvaliteeti tublisti parandada.

Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringu uus etapp annab ülevaate muutustest nii nakatunute arvus kui ka viirusevastaste antikehadega täiskasvanute osakaalus. Samuti võimaldab uuring hinnata, millist mõju avaldavad kehtestatud piirangud inimeste käitumisele.

1.–5. märtsini toimus Euroopa ülikoolide võrgustiku Enlight avanädal, kus oli võimalik osaleda kõigil Tartu Ülikooli üliõpilastel, töötajatel ja ka teistel huvilistel. Osasi keskkonda, digilahendusi, tervishoidu, võrdsust, energiat ja õpetamist käsitlevaid põnevaid rahvusvahelisi loenguid ning arutelusid saab järelvaadata YouTube'is.

Meditsiiniteaduste valdkonnas on käimas digipööre, mille raames toetatakse nii üliõpilaste kui ka õppejõudude digitaalsete oskuste kujunemist, mis on vajalikud õpetamiseks ja töötamiseks üha enam digitaliseeruvas meditsiini- ja tervishoiusüsteemis. Infokirjaoskusele keskenduval kogemusseminaril kirjeldati detailsemalt, mida võiksid hõlmata infopädevus, info- ja sisu loomise ning kasutamise oskused meditsiiniteadustes.

Teadlased leiavad, et suhtumine HPV-sse kui naiste probleemi peab muutuma ning HPV-vastasesse vaktsineerimisse tuleb kaasata ka poisid, sest vaid naistel kujuneva emakakaelavähi kõrval tekitab HPV ka selliseid vähiliike ja muid haigusi, mis tabavad mehi. Emakakaelavähi ennetuses peab vaktsineerimine käima käsikäes sõeluuringuga, kuhu nüüdsest kaasatakse suurem vanuserühm naisi, sh ravikindlustamata naised.

Tänavu toimub naistepäeva eel juba kolmandat aastat naiste hügieenitarvete kogumise kampaania „Solidaarne naistepäev“. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi seksuaaltervise töögrupi eestvedamisel on kampaania kogumiskast pandud ka Biomeedikumi fuajeesse, kuhu kõik soovijad saavad tuua pesukaitsmeid, sidemeid, tampoone, menstruaalanumaid ja suuhügieeni tooteid. Kogumisaktsiooni korraldamisega soovivad üliõpilased tõsta ülikooli töötajate teadlikkust seoses vähekindlustatud naiste murega.

Ettevaatlikkus uute asjadega kokku puutudes on loomulik, kuid ilma vaktsineerimata koroonakriisi ületada ei saa, kirjutab Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand Postimehes.

26. veebruaril toimus Tartu Ülikooli lahtiste uste päev, mis on nüüd järelvaadatav. Tartu Ülikool on tulevasi üliõpilaskandidaate kutsunud ülikooliga tutvuma igal aastal, kuid tänavu sai seda esimest korda teha mugavalt veebis.

Koroonaviiruse levik on laialdane ja olukord tõsine. Igaühe kohus on hoiduda ebavajalikest kontaktidest. Kuna koolide ja kodude kõrval on nakatumise olulised allikad ka töökohad, tuleb ülikooliski vähendada kokkupuuteid ja suunata kaugtööle kõik, kelle töö iseloom seda võimaldab.

Tartu Ülikooli teadlased kutsuvad 370 koroonaviirushaiguse läbi põdenud inimest jälgimisuuringusse, et hinnata haiguse kulu tõsiduse ja tagajärgedega seotud tegureid. Uuringusse kaasatakse suurima koroonasse nakatunute arvuga perearstikeskuste patsiendid Tallinnas, Saaremaal ja Tartus.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda kutsub äsjase seireuuringu tulemustele toetudes arutlema selle üle, kuidas testimist korraldada ja mis järgneb koroonapositiivse avastamisele, vahendab ERR.

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitas, et nakatunute hulk on ühtlaselt kõrge kõigis Eesti maakondades. Samas selgus, et ligi pooltel positiivse koroonaproovi andnud täiskasvanutel on tekkinud viirusevastased antikehad ja nad pole tõenäoliselt enam nakkusohtlikud.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.

Möödunud aasta novembris alanud Tartu Ülikooli katseuuringust selgus, et koroonaviiruse testimiseks sobib ka süljeproov. Süljeproovi täpsus osutus võrreldavaks ninaneelukaapega ning uuritavad hindasid süljetestimist üldjuhul mugavaks ja lihtsaks. Süljeproov sobib koroonaviiruse testimiseks ninaneelukaape proovi alternatiivina.