Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Peremeditsiini õppetoolis õpetatakse kohustuslikke aineid ja valikaineid arstiteaduse õppekaval kui ka vabaaineid teiste valdkondade üliõpilastele. Oluline eesmärk on panustada üliõpilaste õppesse ning teha uurimistöid, et tagada peremeditsiini eriala areng Eestis.

Peremeditsiini põhiväärtused ja -printsiibid

Peremeditsiini põhiväärtused ja -printsiibid on maailma perearste ühendava organisatsiooni WONCA ja Põhjamaade Üldarstide Ühenduse (NCGP) poolt 2020. aastal sõnastatud vahend, mille abil edastada peremeditsiini olulisimat sisu teiste erialade kolleegidele, patsientidele ja tervishoiukorraldajatele.

Eesti keelde on põhiväärtused ja -printsiibid kohandatud novembris 2024. aastal peremeditsiini õppetooli õppejõudude poolt

1. Järjepidev arsti-patsiendi suhe
Usaldus on inimestevahelise suhte nurgakivi. Oma tervise kellegile usaldmine saavutatakse aja jooksul järjepideva kontakti kaudu. Järjepidevus arstiabis parandab tervisenäitajaid ja vähendab tervishoiukulusid.

2. Teaduspõhine arstiabi
Õigeaegne diagnoosimine, seejuures ebavajalike uuringute ja ravi vältimine, tervise edendamine ja haiguste vältimine on ühendatud perearsti igapäevatöösse. Mõnikord vähem on rohkem, eriti tervete inimeste puhul. Ebavajalikud uuringud ja ravid kahjustavad inimest ning viivad tervishoiuressursside ebaotstarbeka kasutamiseni.

3. Võrdsus arstiabis
Esmatasandi tervishoiutöötajatena peavad perearstid tagama patsientidele võrdse juurdepääsu tervishoiuteenustele, sõltumata inimese soost, vanusest, nahavärvist, seksuaalsest orientatsioonist või majanduslikust olukorrast. Patsiendi vajavad vastuseid sõltumata probleemi tõsidusest. Korraldame oma tööd perearstikeskuses nii, et need kes vajavad kiiremini abi, seda saavad ja anname oma parima, et vältida tervete inimeste haigeks muutmist.

4. Inimkeskne meditsiin ja suhtlemine
Keskendume patsiendi kui isiku, mitte ainult tema haiguste tundmaõppimisele. Patsiendi kui isiku tundmine eeldab, et me oleme huvitatud kuulamast iga inimese hetkeolukorrast, tema muredest, uskumustest ja lootustest. See aitab meil kasutada parimat teadmist ja märgata seosesid sotsiaalsete faktorite, keskkonna ja haiguse vahel ning süvendada oma arusaamist kuidas elusündmused mõjutavad tervis. Aitame patsiendil märgata ja kasutada nende enda ja ümbruskonna ressursse tervise huvides.

5. Pädevus, haridus, teadustöö ja eriala kvaliteedi hoidmine
Peremeditsiini spetsialistidena pühendume perearstidena hariduse, teadustöö ja kvaliteedi arendamisele nii õppetöös kui kliinilises ravitöös. Teadusega tegelemine aitab meie patsiente ja muudab meid paremaks arstideks. Uus teaduslik teadmine tuleb alati tõlgendada patsiendi individuaalsete vajaduste kontekstis ja rakendada keskkonda säästlikul viisil.*

6. Vastutus kogukonna tervise eest
Mitmed faktorid, nagu sotsiaalne kurnatus, vaesus, töötus, madal haridus, traumaatilised kogemused, vähene tugivõrgustik suurendavad haigustele vastuvõtlikkust ja muudavad inimesi haigeks. Meie ülesanne perearstidena on seda märgata ja sellest rääkida.

7. Valdkonnaülene koostöö
Teeme koostööd teiste spetsialistidega ja valdkondadega, et pakkuda parimat tervishoiuteenust oma patsientidele. Meie ülesanne on juhendada ja kaitsta oma patsiente, et tervishoid püsiks inimkeskne.

WONCA-puu määratleb perearstiteaduse kui eriala ja perearsti ametialased kohustused, samuti kirjeldatakse selles perearstide jaoks vajalikke põhioskusi. Koostajad: WONCA ja Šveitsi esmatasandi arstide kolleegium, 2023. aastal https://www.woncaeurope.org/page/definition-of-general-practice-family-medicine
Eesti keelde on WONCA-puu kohandatud novembris 2024. aastal peremeditsiini õppetooli õppejõudude poolt.

Image

Peremeditsiini kui akadeemilise eriala loomise põhidaatumid Eestis:

• Perearstide õpetajate koolitus alates 1989. aastast (Tampere Ülikool).
• Perearstide koolitus alates 1991. aastast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuses.
• Eesti Perearstide Seltsi loomine 1991. aastal.
• Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas polikliiniku ja peremeditsiini professuuri avamine 1992. aastal.
• Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas perearstiteaduse õppetooli avamine 1992. aastal.
• Perearsti eriala lisamine arstide erialade loetelusse 1993. aastal (Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium).
• 1. jaanuar 2016 ühinesid Tartu ülikooli tervishoiu instituut, peremeditsiini kliinik ja õendusteaduse osakond ning moodustasid peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi.

Lisalugemist: Peremeditsiin Eesti tervishoiukorralduses

Õppetooli eesmärk on korraldada õppetööd õendusteaduse magistriõppekaval ning koolitada tervishoiu- ja haridussüsteemile pädevaid juhte ning õppejõudusid.

Teine eesmärk on teha uurimistöid, et tagada õendusteaduse ja tõenduspõhise õenduspraktika areng Eestis. Teadustöö peamised valdkonnad on patsiendi ja kogukonna kaasamine, patsiendiohutus ning kestlik õendusabi ja tervishoiuteenus.

Samuti õpetame kohustuslikku ainet arstiteaduse õppekaval ning pakume vabaaineid kõigi valdkondade üliõpilastele ja täiendusõppe võimalusi tervishoiutöötajatele.

• Õendusteaduse õppetooli arengukava aastateks 2018–2023
• Õendusteaduse õppetooli teadustöö suunad 2024–2029
• Õendusteaduse eriala õpetamisest ülikoolis (põhidaatumid)
• Publikatsioonid alates 2020. aastast ja publikatsioonid 2000-2019
• Doktorandid ja nende uurimisteemad, kaitstud doktoritööd
• Töös olevad projektid
• Lõppenud projektid

Projekt "Patsiendiohutuse hübriidõppekava: magistriõppe ja täienduskoolituse integreerimine Eestis ja Norras" (2019–2022) – õppekava ja õppematerjalid

Projekt "Patsiendiohutuse uurimiskeskuse arendamine Tartu Ülikoolis" (PATSAFE) (2019–2022) – projekti koduleht

Epidemioloogia ja biostatistika õppetooli õppejõud viivad Tartu Ülikoolis läbi epidemioloogia ja biostatistika õppetööd arstiteaduse põhiõppes, rahvatervishoiu magistriõppes ning doktoriõppes.

Õppejõud tegelevad tipptasemel teadusuuringutega ning osalevad vald- ja ametkondade vahelises koostöös.

Epidemioloogia ja biostatistika loovad baasi tõendusel põhinevale meditsiini ja rahvatervise praktikale metoodiliselt korrektsete kvantitatiivsete uuringute kaudu.

Epidemioloogia uurib haiguste põhjuseid, transmissiooni ja ennetamist; eelkõige haiguste levikut ja etioloogiat rahvastikus. Samuti pakub see metoodilise baasi tervisega seotud tegurite ning ressursside analüüsimiseks ja hindamiseks ning planeerimiseks, et edendada kogukonna tervist ülemaailmsel ja kohalikul tasandil.

Biostatistika hõlmab statistiliste meetodite väljatöötamist ja rakendamist bioloogias, meditsiinis, rahvatervises ja teistes bioteadustes. Sellised meetodid võimaldavad tervise probleeme paremini iseloomustada ja nende kohta olulisi järeldusi teha. Biostatistika käsitleb andmete haldust, analüüsi ja tõlgendust, arvestades terviseteaduse keerukust.

Rahvatervishoiu õppetooli õppejõud viivad Tartu Ülikoolis läbi õppetööd arsti- ja hambaarstiteaduse põhiõppes, rahvatervishoiu magistriõppes ja meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppes. Rahvatervishoiu õppetooli teadlased tegelevad kõrgtasemel rahvusvaheliste ja Eesti siseste teadusuuringutega. Õppetooli iseloomustab interaktiivsus, koostöö erinevate valdkondade ja erinevate ametkondade vahel.

Rahvatervishoiu intersektoraalsus viitab erinevate valdkondade nagu tervisedendus, keskkonnatervishoid, tervishoiukorraldus, terviseökonoomika, meditsiinieetika ja meditsiiniajalugu esindatusele rahvatervishoiu õppetoolis.

Tervisedenduse fookuses on tervisemõjurid (nt tervise- ja riskikäitumine), haiguste ennetamine, tervelt elatud aastate pikendamine laiema eesmärgiga tõenduspõhistest teadmistest lähtuvalt edendada rahvastiku tervist.

Keskkonnatervishoiu raames hinnatakse kokkupuudet ohuteguritega, uuritakse nende tervisemõju ja pakutakse välja võimalusi keskkonnalähteste terviseriskide ohjamiseks ja ennetamiseks.

Tervishoiukorralduse ained annavad ülevaate tervishoiu korraldusest Eestis, selle planeerimise ja juhtimise põhimõtetest, olulisematest arengutest ja rahastamisest. Terviseökonoomika uurib tervishoiuteenuste pakkumist, nõudlust ja kasutust.

Tervisetehnoloogiate hindamis keskus tegeleb tervisetehnoloogiate hindamisega.

Tervisetehnoloogia hindamise (TTH, health technology assessment, HTA) käigus kogutakse ja analüüsitakse tõenduspõhine informatsioon huvipakkuva tervisetehnoloogia rakendamise meditsiiniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja eetiliste aspektide kohta. Uuritakse nii tehnoloogia rakendamise eeldusi kui tagajärgi. Hindamisprotsess on süstemaatiline, erapooletu ja läbipaistev.

Tervisetehnoloogiate hindamise eesmärk on toetada põhjendatud otsuseid ohutu, efektiivse, patsiendikeskse ja ühiskonnale parimat väärtust taotleva tervisepoliitika elluviimiseks. TTH loob eeldused piiratud ressursside säästlikuks kasutamiseks ning toetab patsientidele ja ühiskonnale soodsaid otsuseid.

Tõenduspõhise praktika keskuse all jätkab tegevust ravijuhendite püsisekretariaat. Püsiekretariaat on ravijuhendite nõukoda, töörühmi ja sekretariaate toetav meeskond, kelle eesmärk on tagada ravijuhendite kvaliteet, mis on kooskõlas tõenduspõhise meditsiini põhimõtete ja käsiraamatus esitatud metoodikaga.

Ravijuhendite püsisekretariaat tagab koostatud ravijuhendite tõenduspõhisuse ja vastavuse Eesti vajadustele ning nende koostamise protsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.