Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Peremeditsiini õppetoolis õpetatakse  kohustuslikke aineid ja valikaineid arstiteaduse õppekaval kui ka vabaaineid teiste valdkondade üliõpilastele. Oluline eesmärk on panustada üliõpilaste õppesse ning teha uurimistöid, et tagada peremeditsiini eriala areng Eestis. 

Peremeditsiini kui akadeemilise eriala loomise põhidaatumid Eestis:

• Perearstide õpetajate koolitus alates 1989. aastast (Tampere Ülikool).
• Perearstide koolitus alates 1991. aastast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuses.
• Eesti Perearstide Seltsi loomine 1991. aastal.
• Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas polikliiniku ja peremeditsiini professuuri avamine 1992. aastal.
• Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas perearstiteaduse õppetooli avamine 1992. aastal.
• Perearsti eriala lisamine arstide erialade loetelusse 1993. aastal (Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium).
•  1. jaanuar 2016 ühinesid Tartu ülikooli tervishoiu instituut, peremeditsiini kliinik ja õendusteaduse osakond ning moodustasid peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi.

Lisalugemist: Peremeditsiin Eesti tervishoiukorralduses

Õppetooli eesmärk on korraldada õppetööd õendusteaduse magistriõppekaval ning koolitada tervishoiu- ja haridussüsteemile pädevaid juhte ning õppejõudusid.  

Teine eesmärk on teha uurimistöid, et tagada õendusteaduse ja tõenduspõhise õenduspraktika areng Eestis. Teadustöö prioriteetsed valdkonnad on inimese tervise ja heaolu edendamine kogu elukaare vältel ning tulemuslik inimkeskne õendusabi ja hoolitsus.

Samuti õpetame kohustuslikku ainet arstiteaduse õppekaval ning pakume vabaaineid kõigi valdkondade üliõpilastele ja täiendusõppe võimalusi tervishoiutöötajatele.

• Õendusteaduse õppetooli arengukava aastateks 2018–2023
• Õendusteaduse õppetooli teadustöö suunad 2018–2023   
• Õendusteaduse eriala õpetamisest ülikoolis (põhidaatumid)
• Töös olevad projektid
• Lõppenud projektid

Projekt "Patsiendiohutuse hübriidõppekava: magistriõppe ja täienduskoolituse integreerimine Eestis ja Norras" – õppekava ja õppematerjalid

Epidemiloogia ja biostatistika õppetooli õppejõud viivad Tartu Ülikoolis läbi epidemioloogia ja biostatistika õppetööd arstiteaduse põhiõppes, rahvatervishoiu magistriõppes ning doktoriõppes. 

Õppejõud tegelevad tipptasemel teadusuuringutega ning osalevad vald- ja ametkondade vahelises koostöös.

Epidemioloogia ja biostatistika loovad baasi tõendusel põhinevale meditsiini ja rahvatervise praktikale metoodiliselt korrektsete kvantitatiivsete uuringute kaudu.

Epidemioloogia uurib haiguste põhjuseid, transmissiooni ja ennetamist; eelkõige haiguste levikut ja etioloogiat rahvastikus. Samuti pakub see metoodilise baasi tervisega seotud tegurite ning ressursside analüüsimiseks ja hindamiseks ning planeerimiseks, et edendada kogukonna tervist ülemaailmsel ja kohalikul tasandil.

Biostatistika hõlmab statistiliste meetodite väljatöötamist ja rakendamist bioloogias, meditsiinis, rahvatervises ja teistes bioteadustes. Sellised meetodid võimaldavad tervise probleeme paremini iseloomustada ja nende kohta olulisi järeldusi teha. Biostatistika käsitleb andmete haldust, analüüsi ja tõlgendust, arvestades terviseteaduse keerukust.

Rahvatervishoiu õppetooli õppejõud viivad Tartu Ülikoolis läbi õppetööd arsti- ja hambaarstiteaduse põhiõppes, rahvatervishoiu magistriõppes ja meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppes. Rahvatervishoiu õppetooli  teadlased tegelevad kõrgtasemel rahvusvaheliste ja Eesti siseste teadusuuringutega. Õppetooli iseloomustab interaktiivsus, koostöö erinevate valdkondade ja erinevate ametkondade vahel. 

Rahvatervishoiu intersektoraalsus viitab erinevate valdkondade nagu tervisedendus, keskkonnatervishoid, tervishoiukorraldus, terviseökonoomika, meditsiinieetika ja meditsiiniajalugu esindatusele rahvatervishoiu õppetoolis.

Tervisedenduse fookuses on tervisemõjurid (nt tervise- ja riskikäitumine), haiguste ennetamine, tervelt elatud aastate pikendamine laiema eesmärgiga tõenduspõhistest teadmistest lähtuvalt edendada rahvastiku tervist.

Keskkonnatervishoiu raames hinnatakse kokkupuudet ohuteguritega, uuritakse nende tervisemõju ja pakutakse välja võimalusi keskkonnalähteste terviseriskide ohjamiseks ja ennetamiseks.

Tervishoiukorralduse ained annavad ülevaate tervishoiu korraldusest Eestis, selle planeerimise ja juhtimise põhimõtetest, olulisematest arengutest ja rahastamisest. Terviseökonoomika uurib tervishoiuteenuste pakkumist, nõudlust ja kasutust.

Tervisetehnoloogiate hindamis keskus tegeleb tervisetehnoloogiate hindamisega.

Tervisetehnoloogia hindamise (TTH, health technology assessment, HTA) käigus kogutakse ja analüüsitakse tõenduspõhine informatsioon huvipakkuva tervisetehnoloogia rakendamise meditsiiniliste, sotsiaalsete, majanduslike ja eetiliste aspektide kohta.  Uuritakse nii tehnoloogia rakendamise eeldusi kui tagajärgi.  Hindamisprotsess on süstemaatiline, erapooletu ja läbipaistev.

Tervisetehnoloogiate hindamise eesmärk on toetada põhjendatud otsuseid ohutu, efektiivse, patsiendikeskse ja ühiskonnale parimat väärtust taotleva tervisepoliitika elluviimiseks. TTH loob eeldused piiratud ressursside säästlikuks kasutamiseks ning toetab patsientidele ja ühiskonnale soodsaid otsuseid.

Ravijuhendite püsisekretariaat on ravijuhendite nõukoda, töörühmi ja sekretariaate toetav meeskond, kelle eesmärk on tagada ravijuhendite kvaliteet, mis on kooskõlas tõenduspõhise meditsiini põhimõtete ja käsiraamatus esitatud metoodikaga.

Ravijuhendite püsisekretariaat tagab koostatud ravijuhendite tõenduspõhisuse ja vastavuse Eesti vajadustele ning nende koostamise protsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.