Kopsuvähi sõeluuring Eestis
Kopsuvähk
Kopsuvähk on nii meestel kui ka naistel üks sagedamini diagnoositavaid pahaloomulisi kasvajaid ja vähktõbedest suurim surma põhjustaja kogu maailmas. Eestis diagnoositi aastatel 2013–2022 vastavalt vähiregistri värskeimastele andmetele keskmiselt 831 uut kopsuvähi esmasjuhtu aastas. Kopsuvähi peamine riskitegur on tubaka suitsetamine, mis põhjustab ligi 80% kopsuvähi juhtudest.
Valdaval osal patsientidest on kopsuvähk diagnoosimise hetkel kaugele arenenud ning nende haigete viie aasta elulemus on väga väike. Seevastu esimese staadiumi kopsuvähi viie aasta suhteline elulemus on oluliselt suurem, mistõttu kopsuvähi varane diagnoosimine aitaks vähendada kopsuvähki suremust.
Kopsuvähi sõeluuring efektiivsus
Kopsuvähi varane avastamine on võimalik sõeluuringu teel. Sõeluuringu efektiivsus on tõestatud mitmetes suurtes rahvusvahelistes teadusuuringutes. Kahes suurimas juhuslikustatud kontrollitud uuringus vähenes uuritavatel, kellele tehti rindkere madaladoosiline kompuutertomograafiline (MDKT) uuring suremus kopsuvähki 20–25% võrra ja ühes uuringuist ka üldsuremus. Samuti on teadusuuringud näidanud, et kopsuvähi sõeluuringuga avastatakse rohkem kopsuvähijuhte varases staadiumis, mil ravivõimalused ja seega ka -tulemused on paremad. Erinevates riikides läbi viidud sõeluuringuprojektidest kogunevad reaalelu andmed lubavad eeldada, et sõeluuringuga saavutatav suremuse vähenemine võib olla veelgi suurem kui teadusuuringutes näidatud 20–25%, sest teadusuuringud kestavad üldiselt vaid 3–5 aastat, kuid järjepidev sõeluuring 20–30 aastat, mistõttu on ka selle oodatav mõju suurem.
Kopsuvähi sõeluuring Euroopas ja mujal maailmas
Kopsuvähi sõeluuringut soovitavad paljud rahvusvahelised erialaorganisatsioonid oma ravijuhendites. Kopsuvähi soovitab selle kasutusele võtta Euroopa Liidu vähivastase võitluse kava „Europe Beating Cancer Plan“. Riiklikud või piirkondlikud kopsuvähi sõeluuringuprogrammid on käivitatud mitmetes riikides: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Inglismaa, Horvaatia, Tšehhi ja Poola. Paljudes Euroopa riikides on käimas kopsuvähi sõeluuringu pilootprogrammid ja erinevate uurimisküsimustega kliinilised uuringud, samuti ettevalmistused üleriiklike ja rahvastikupõhiste kopsuvähi sõeluuringutega alustamiseks.
Euroopa erialaühenduste ja sidusrühmade koostöö tulemusel kutsuti 2022. aastal ellu kopsuvähi sõeluuringu arendamise ja juurutamise toetamiseks SOLACE (Strengthening the Screening of Lung Cancer in Europe) projekt, milles Eesti partnerina osaleb Tartu Ülikool. 2024. aastal liitus Tartu Ülikool ka üleeuroopalise EUCanScreen projektiga, mille eesmärk on Euroopa Liidu liikmesriikides lisaks kvaliteetsete rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringuprogrammide kestlikkusele tagada ka hiljuti soovitatud kopsu-, eesnäärme- ja maovähi sõeluuringuprogrammide rakendamine.
Kopsuvähi sõeluuring Eestis
Ettevalmistused kopsuvähi sõeluuringu kasutuselevõtuks Eestis algasid 2020. aastal. Tervisekassa toetusel koostas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ülevaate kopsuvähi sõeluuringut puudutavast teaduslikust informatsioonist ja rahvusvahelistest soovitustest ning andis omapoolsed soovitused sõeluuringuga edasiliikumiseks (tervisetehnoloogia hindamise raport TTH48 „Kopsuvähi sõeluuring Eestis“. 2023. aastal valmis uus raport TTH63 „Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise efektiivsus ja kulutõhusus“, milles hinnati põhjalikumalt sõeluuringu kulutõhusust.
Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise esimese etapina viidi 2021. aastal läbi sõeluuringu teostatavuse uuring, milles osales kolm Tartu perearstinimistut. Uuringu peamine eesmärk oli hinnata patsientide süstemaatilise sõeluuringusse kaasamise võimalikkust ja tulemuslikkust. Metoodika osutus väga edukaks ja perearstid viisid uuringu läbi isegi kiiremini kui algselt kavandatud ning seda vaatamata COVID-19 pandeemiale, mis Eesti meditsiinisüsteemi tol ajal oluliselt mõjutas.
Kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt
Tuginedes teostatavuse uuringus saadud kogemustele alustati 2022. aastal piirkondliku, täpsemalt kogu Tartu maakonda (sh Tartu linna) hõlmava pilootuuringuga, milles osales esimesel aastal 74 perearstinimistut. Sõeluuringu vanuselisse sihtrühma (55–74 aastat) kuulus kokku 26 759 (ühes nimistus 65–653) patsienti, kellest kopsuvähi risk hinnati üle 24 500 patsiendil ning sõeluurimisele kuulus 3715 patsienti. MDKT uuringul käis 3444 patsienti, uuringutest 6,8% oli ühegi leiuta, 86,1%-l leiti kopsust väikseid, kliiniliselt ebaolulisi ümarkoldeid ja 7% patsientidest vajas kas korduvat kompuutertomograafilist uuringut või täpsustavaid uuringuid kopsuvähi suhtes. Võttes arvesse patsiente, kellega ei võetud või ei saadud ühendust, kes keeldusid või ei läinud MDKT uuringule, oli sõeluuringus osalemise määr pilootuuringu esimesel aastal 79,3%.
Pilootuuringu teisel aastal kutsuti osalema kõik esimesel aastal uuringus osalenud patsiendid, välja arvatud need, kes olid saanud 75-aastaseks või kellel olid muud vastunäidustused sõeluuringus osalemiseks. Täiendavalt kutsuti sõeluuringusse aasta jooksul 55-aastaseks saanud, samuti aasta jooksul perearstinimistutega liitunud ja esimesel aastal mitte kätte saadud patsiendid. Lisaks pakuti võimalust kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringus osaleda veelkord ka neile patsientidele, kes esimesel aastal olid osalemast keeldunud. Teisel aastal kuulus pilootuuringuga liitunud 87 perearstinimistus sõeluuringu vanuselisse sihtrühma 31 537 patsienti (19,4%). MDKT-uuringule suunati kokku 4493 patsienti, uuringul käis 4303 patsienti (95,8% suunatuist), sh neist 1519 käis uuringul esimest korda ning kordusuuringul ehk juba teist korda osales 2784. Sõeluuringus osalemise määr pilootuuringu teisel aastal oli 80,4%.
Kokku tehti pilootuuringu kahe aasta jooksul kokku 7746 sõeluuringu MDKT-uuringut ning diagnoositi (30.08.2024 seisuga) 62 kopsuvähi esmasjuhtu. Tänu sõeluuringule täheldati kopsuvähi diagnoosimisel olulist staadiuminihet varasema staadiumi suunas – tavapraktikaga võrreldes nii pilootuuringu esimesel kui teisel aastal ning omakorda ka veel pilootuuringu teisel aastal võrreldes esimese aastaga. Pilootuuringu teisel aastal diagnoositi kopsuvähk I staadiumis 18, II staadiumis 4, III staadiumis 2 ja IV staadiumis 5 juhul; neist 22 juhtu raviti kirurgiliselt (76%).
Lisaks kopsuvähikolletele kirjeldati MDKT-uuringutel ka kõik kaasuvad kopsu- ja kopsuvälised leiud, sealhulgas tuvastati mitmed kopsuvälised kasvajad. Kõige sagedamini kirjeldati koronaarateroskleroosi (75,0%) ja kopsude emfüseemi (66,1%), mille alusel omakorda diagnoositi varem tuvastamata kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse juhud.
Pilootuuringu kahe esimese aasta jooksul kogutud andmete alusel hinnati uuesti täpsemalt ka kopsuvähi sõeluuringu kulutõhusust Eestis. Kulutõhususe analüüsis leiti, et kopsuvähi sõeluuringu täiendkulu tõhususe määr võrreldes tavapraktikaga on 23 400 eurot lisandunud kvaliteetse eluaasta kohta ning selle põhjal saab kopsuvähi sõeluuringu Eestis lugeda kulutõhusaks.
Kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekti 3. aasta
1.04.2025 algas kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringu 3. aasta. Pilootuuringusse kutsutakse jätkuvalt ühe aasta jooksul Tartu maakonna(sh Tartu linna) perearstide kaudu suurenenud kopsuvähi riskiga inimesed vanuses 55–74 aastat. Kaasamise aluseks on suitsetamine (staaž vähemalt 20 pakk-aastat, sh endised suitsetajad, kes on suitsetamise lõpetanud <15 aastat tagasi) või suurem kopsuvähi risk kopsuvähi riskiskoori PLCOm2012noRace alusel (>1,5%). Sõeluuringusse ei kaasata inimesi, kellel puudub kehtiv ravikindlustus, kellel on viimase 5 aasta jooksul diagnoositud kopsuvähk, kellel on viimase aasta jooksul tehtud rindkere kompuutertomograafiline uuring ja kelle üldseisund ei võimaldaks teha kasvajavastast ravi. Sõeluuringus osalemine on kõigile vabatahtlik.
Inimesed kaasatakse kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringusse perearsti või -õe poolt telefonivisiidi või perearstikeskuses toimuva visiidi käigus. Esimesel ja/või teisel aastal osalenud inimesi kutsuvad korduvale sõeluuringu kompuuteruuringule uuringukoordinaatorid. Kõigile sõeluuritavatele tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikus MDKT-uuring, mida hindavad paralleelselt kaks kogenud radioloogi kindlaksmääratud kriteeriumite (LungRADS 2022 juhis) alusel.
Kui sõeluuringu kompuutertomograafilisel uuringul tekib kopsuvähi kahtlus, suunatakse patsient sõeluuringu meeskonna poolt asjakohastele jätku-uuringutele. Nn ebaselge uuringutulemuse korral (vähikahtlus on väike) korraldatakse patsiendile vastavalt uuringuprotokollile 3–6 kuu pärast korduv kompuutertomograafiline uuring. Uuringul võidakse avastada ka muu kopsu- või kopsuväline nn juhuleid (näiteks kopsuemfüseem, muu kasvaja kahtlus jm), mille korral käsitleb perearst patsienti üldjuhul vastavalt tavapraktikale. Vajadusel suunatakse patsient erialaspetsialisti(de) konsultatsioonile.
Jätkuva pilootuuringu eesmärgiks on võrrelda erinevaid sõeluuringusse kaasamise kriteeriume, hinnata uuritavate osalusmäära ja uuringutulemusi ning anda Eesti jaoks võimalikult täpsed praktilised soovitused riikliku kopsuvähi sõeluuringuprogrammi efektiivseks korraldamiseks.
Kopsuvähi sõeluuringu teostatavuse uuringul oli ja pilootuuringul on Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee kooskõlastus ning 3. aasta uuringu MDKT-uuringuid ning uuringukoordinaatori tegevust rahastab Tervisekassa.
Laisaar T. Käes on aeg alustada Eestis kopsuvähi sõeluuringuga. Eesti Arst 2020; 99(4):199–201. https://eestiarst.ee/kaes-on-aeg-alustada-eestis-kopsuvahi-soeluuringuga/
Laisaar T. Kopsuvähi sõeluuringu võimalikkusest Eestis. Lege Artis 2021; 3: 41–45. https://med24.ee/ajakirjad/legeartis/aprill-2021/kopsuv%C3%A4hi-s%C3%B5eluuringu-v%C3%B5imalikkusest-eestis?lang=en-gb
Kallavus K, Laisaar K-T, Rätsep A, Kiudma T, Takker U, Poola A, Makke V, Frik M, Viiklepp P, Taur M, Laisaar T. National lung cancer screening program feasibility study in Estonia. Interdiscip CardioVasc Thorac Surg 2023; 36: ivad041. https://doi.org/10.1093/icvts/ivad041
Laisaar T, Kals J, Kivi M, Kull K, Padrik L, Ulp S, Veskimäe P. Täiskasvanute sõeluuringud Eestis 2023 aasta seisuga. Eesti Arst 2023; 102:418–427. https://eestiarst.ee/taiskasvanute-soeluuringud-eestis-2023-aasta-seisuga/
Laisaar T, Laisaar K-T. Kopsuvähi sõeluuring. Perearst 2024; oktoober. https://med24.ee/ajakirjad/perearst/oktoober-2024/kopsuv%C3%A4hi-s%C3%B5eluuring
- Laisaar T, Kallavus K, Poola A, Tõnissoo M, Taur M, Makke V, Frik M, Ilves P, Laisaar KT. Population-based systematic enrolment of individuals ensures high lung cancer screening uptake. Cancer Treat Res Commun. 2025; 43:100889. https://doi.org/10.1016/j.ctarc.2025.100889
Laisaar T, Viiklepp P, Kiudma T, Takker U, Rätsep A, Makke V, Frik M, Poola A, Laisaar KT. National lung cancer screening program feasibility study. 30th ESTS Meeting; Hague, Netherlands; 19.–21.06.2022. https://www.ests.org/_userfiles/pages/files/final_program_ests2022_1206222.pdf
Kallavus K, Laisaar KT, Poola A, Makke V, Frik M, Viiklepp P, Kalda R, Rätsep A, Takker U, Kiudma T, Laisaar T. Kopsuvähi sõeluuring Eestis: teostatavus ja tulemuslikkus. Eesti Arst 2022; 101(Lisa 5):34. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/19267/version/13908/13871
Poola A, Makke V, Frik M, Viiklepp P, Kiudma T, Takker U, Rätsep A, Laisaar KT, Laisaar T. Incidental pulmonary emphysema and COPD cases in a national lung cancer screening program feasibility study.Eur Resp J 2022; 60:3519. https://doi.org/10.1183/13993003.congress-2022.3519
Laisaar T, Kallavus K, Poola A, Tõnissoo M, Taur M, Laisaar KT. EP04.05-01 Comparison of Two Enrolment Criteria in Lung Cancer Screening Pilot Project in Estonia. J Thoracic Oncol 2023; 18(11S):S464. https://doi.org/10.1016/j.jtho.2023.09.854
Laisaar T, Kallavus K, Poola A, Tõnissoo M, Taur M, Makke V, Frik M, Ilves P, Laisaar KT. P1.18-07 Systematic Enrolment Ensures High Participation Rate in Lung Cancer Screening –Results of Regional Pilot Study in Estonia. J Thoracic Oncol 2023; 18(11S):S229. https://doi.org/10.1016/j.jtho.2023.09.854
Kallavus K, Alloja J, Laisaar T, Juus E, Põld M, Jürisson M. Kopsuvähi sõeluuringu kulutõhusus Eestis. Eesti Arst 2023;102(Lisa 1):31. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23138/17575
Kallavus K, Tõnissoo M, Taur M, Poola A, Makke V, Frik M, Ilves P, Laisaar KT, Laisaar T. Patsientide kaasamine kopsuvähi sõeluuringusse – Eesti pilootuuringu 1. aasta tulemused. Eesti Arst 2023;102(Lisa 1):36. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23138/17575
Laisaar T, Choman E, Lanyado A, Israeli E, Koit A, Laisaar KT. Targeted screening methodologies to select high risk individuals: LungFlag™ performance in Estonia Lung Cancer Screening Pilot. ESMO, abstract. Barcelona, Spain. 13.–17.09.2024. https://doi.org/10.1016/j.annonc.2024.08.1623
- Laisaar T, Poola A, Räppo M, Taur M, Ilves P, Laisaar KT. Results of systematic enrolment of participants into regional lung cancer screening pilot study in Estonia. European Lung Cancer Conference; Paris, France; 26.–29.03.2025. (Avaldamisel)
Kariis HM, Laisaar T, Alloja J, Kiivet RA. Kopsuvähi sõeluuring Eestis. TTH48. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; 2020. http://hdl.handle.net/10062/84136
Laisaar T, Laisaar KT, Viiklepp P. Kopsuvähi sõeluuringu teostatavuse uuring. Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikool; 2022. https://www.tai.ee/sites/default/files/2022-02/Kopsuv%C3%A4hi%20s%C3%B5eluuringu%20teostatavuse%20uuringu%20kokkuv%C3%B5te_1.pdf
- Alloja J, Kallavus K, Laisaar T, Juus E, Põld M, Jürisson M. Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise efektiivsus ja kulutõhusus: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH63. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; 2023. https://hdl.handle.net/10062/90613
