Skip to main content

Kopsuvähi sõeluuring

Kopsuvähi sõeluuringu taust

Kopsuvähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav ja naistel kolmas kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja maailmas [1]. Eestis diagnoositi aastatel 2007–2017 keskmiselt 807 uut kopsuvähi juhtu aastas [2].

Valdav osa kopsuvähi esmasjuhtudest on diagnoosimise hetkel kaugelearenenud staadiumis ning nende haigete viie aasta elulemus on väga väike (1–5%) [3]. Seevastu varases staadiumis kopsuvähi viie aasta suhteline elulemus on Eestis 55%, mistõttu kopsuvähi varane diagnostika aitaks vähendada suremust [3].

Kopsuvähi sõeluuringu efektiivsust on näidatud mitmes teadusuuringus [4–7]. Sõeluuringut soovitavad paljud rahvusvahelised erialaorganisatsioonid oma ravijuhendites [8–18]. Kopsuvähi sõeluuringuprogrammid on käivitatud Ameerika Ühendriikide ja Kanada erinevates osariikides/provintsides ning Inglismaa erinevates piirkondades. Euroopas on paljudes riikides 2022. aasta seisuga käimas pilootprogrammid ja kliinilised uuringud ning ettevalmistused üleriiklike ja rahvastikupõhiste kopsuvähi sõeluuringutega alustamiseks [10].

Eestis on käivitatud kolm (emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi) sõeluuringuprogrammi, kuid kopsuvähi sõeluuring erineks neist selle poolest, et uuritavad kaasatakse mitte ainuüksi vanuse põhjal (rahvastikuregistri andmetele tuginedes), vaid arvestama peab ka erinevaid riskitegureid. Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise esimese etapina viidi 2021. aastal kolmes Tartu perearstikeskuses edukalt läbi sõeluuringu teostatavuse uuring. Enne üleriigilise sõeluuringu käivitamist Eestis on vaja viia läbi kopsuvähi sõeluuringu pilootuuring.

Pilootuuringu eesmärgid

Hinnata kopsuvähi sõeluuringu teostatavust Eestis laiemalt, kaasates orienteeruvalt 10% Eesti perearstinimistutest ning seega ka 10% potentsiaalsetest sõeluuritavatest.

Pilootuuringu läbiviimisega paralleelselt tehakse ettevalmistusi üleriigilise kopsuvähi sõeluuringu rakendamiseks:

  • Eesti Haigekassa juhtimisel on moodustatud kopsuvähi sõeluuringu juhtrühm
  • töötatakse välja metoodika, mille alusel oleks võimalik käivitada üle-eestiline kopsuvähi sõeluuring;
  • antakse sisend üle-eestilise kopsuvähi sõeluuringu läbiviimiseks vajaliku tarkvaralahenduse loomiseks;
  • pakutakse välja metoodika suitsetamisest loobumise nõustamise integreerimiseks kopsuvähi sõeluuringusse;
  • kirjeldatakse üle-eestilise kopsuvähi sõeluuringu läbiviimisel kasutatava MDKT tehnilised tingimused ja kvaliteedinõuded;
  • kaardistatakse olemasolev KT aparatuuri ja radioloogide ressurss ning vajadus üle-eestilise kopsuvähi sõeluuringu läbiviimiseks.

Pilootuuringu läbiviijad

Kopsuvähi sõeluuringu pilootuuring viiakse läbi Tartu linnas ja maakonnas – võimalusel kaasatakse kõik piirkonna perearstinimistud. Uuring viiakse läbi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi ja TÜ Kliinikumi kopsukliiniku ja radioloogiakliiniku poolt koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassaga.

Uuringut rahastab Eesti Haigekassa.

Pilootuuringu kulg

Pilootuuringusse kaasatakse Tartu ja Tartumaa perearstinimistute patsiendid vanuses 55–74 aastat, kellel on kõrgenenud risk haigestuda kopsuvähki. Riski hindamisel võetakse arvesse patsiendi suitsetamisest ning teistest riskiteguritest tulenevat suurenenud tõenäosust kopsuvähki haigestuda.

Patsientide kaasamine pilootuuringusse toimub perearstikeskustes ning sõeluuringu kompuutertomograafilised uuringud viiakse läbi Tartu Ülikooli Kliinikumis. Pilootuuringu raames teostatud kompuutertomograafilist uuringut hindavad teineteisest sõltumatult 2 radioloogi vastavalt standardiseeritud protokollile. Vajadusel korraldab kopsuarst või perearst patsiendile asjakohased jätku-uuringud.

Patsientide osalemine kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringus on vabatahtlik. Kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringu läbiviimiseks on välja antud eetikakomitee kooskõlastus (protokoll 359-T11; 21.02.2022).

  1. Bray F, Ferlay J, Soerjomataram I, Siegel RL, Torre LA, Jemal A. Global cancer statistics 2018: GLOBOCAN estimates of incidence and mortality worldwide for 36 cancers in 185 countries. CA Cancer J Clin 2018;68:394–424. https://doi.org/10.3322/caac.21492.
  2. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.  2019. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__04PahaloomulisedKasvajad/PK10.px/ (vaadatud 11.08.2020).
  3. Mägi M, Härmaorg P, Innos K. Vähihaigestumus Eestis 2017. Tallinn: 2020.
  4. Aberle DR, Adams AM, Berg CD, Black WC, Clapp JD, Fagerstrom RM, et al. Reduced Lung-Cancer Mortality with Low-Dose Computed Tomographic Screening. N Engl J Med 2011;365:395–409. https://doi.org/10.1056/NEJMoa1102873.
  5. Aberle DR, DeMello S, Berg CD, Black WC, Brewer B, Church TR, et al. Results of the two incidence screenings in the National Lung Screening Trial. N Engl J Med 2013;369:920–31. https://doi.org/10.1056/NEJMoa1208962.
  6. de Koning HJ, van der Aalst CM, de Jong PA, Scholten ET, Nackaerts K, Heuvelmans MA, et al. Reduced Lung-Cancer Mortality with Volume CT Screening in a Randomized Trial. N Engl J Med 2020. https://doi.org/10.1056/NEJMoa1911793.
  7. van Klaveren RJ, Oudkerk M, Prokop M  et al. Management of lung nodules detected by volume CT scanning. N Engl J Med 2009;361:2221–9.
  8. Jaklitsch MT, Jacobson FL, Austin JHM, Field JK, Jett JR, Keshavjee S, et al. The American Association for Thoracic Surgery guidelines for lung cancer screening using low-dose computed tomography scans for lung cancer survivors and other high-risk groups. J Thorac Cardiovasc Surg 2012;144:33–8. https://doi.org/10.1016/j.jtcvs.2012.05.060.
  9. Bach PB, Mirkin JN, Oliver TK, Azzoli CG, Berry DA, Brawley OW, et al. Benefits and harms of CT screening for lung cancer: A systematic review. JAMA - J Am Med Assoc 2012;307:2418–29. https://doi.org/10.1001/jama.2012.5521.
  10. Kauczor HU, Baird AM, Blum TG, Bonomo L, Bostantzoglou C, Burghuber O, et al. ESR/ERS statement paper on lung cancer screening. Eur Radiol 2020:1–18. https://doi.org/10.1007/s00330-020-06727-7.
  11. Wender R, Fontham ETH, Barrera E, Colditz GA, Church TR, Ettinger DS, et al. American Cancer Society lung cancer screening guidelines. CA Cancer J Clin 2013;63:106–17. https://doi.org/10.3322/caac.21172.
  12. Vansteenkiste J, Crinò L, Dooms C, Douillard JY, Faivre-Finn C, Lim E, et al. 2nd ESMO Consensus Conference on Lung Cancer: early-stage non-small-cell lung cancer consensus on diagnosis, treatment and follow-up. Ann Oncol 2014;25:1462–74. https://doi.org/10.1093/annonc/mdu089.
  13. Moyer VA. Screening for Lung Cancer: U.S. Preventive Services Task Force Recommendation Statement. Ann Intern Med 2014;160:330–8.
  14. Care CTF on PH. Recommendations on screening for lung cancer. Cmaj 2016;188:425–32. https://doi.org/10.1503/cmaj.151421.
  15. American Lung Association. Guidance on Lung Cancer Screening. 2017.
  16. Oudkerk M, Devaraj A, Vliegenthart R, Henzler T, Prosch H, Heussel CP, et al. European position statement on lung cancer screening. Lancet Oncol 2017;18:e754–66. https://doi.org/10.1016/S1470-2045(17)30861-6.
  17. Wood DE, Kazerooni EA, Chair V, Baum SL, Eapen GA, Ettinger DS, et al. NCCN Guidelines Version 1.2020 Lung Cancer Screening Continue NCCN Guidelines Panel Disclosures. 2019.
  18. Kauczor HU, Bonomo L, Gaga M, Nackaerts K, Peled N, Prokop M, et al. Lung cancer screening white paper. A slippery step forward? Eur Respir J 2015;46:1521–2. https://doi.org/10.1183/13993003.01103-2015.
#teadus
koroona

Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma?

Jaga
18.05.2022
#teadus

Seminar „Mitte-obstruktiivse azoospermia geneetilised alused: GEMINI uuring“

Seminar „Mitte-obstruktiivse azoospermia geneetilised alused: GEMINI uuring“
Jaga
13.05.2022
#teadus
Koroonaproov

Koroonalaine taandub pikkamööda

Jaga
10.05.2022