Kopsuvähi sõeluuringu taust
Kopsuvähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav ja naistel kolmas kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja maailmas [1]. Eestis diagnoositi aastatel 2007–2017 keskmiselt 807 uut kopsuvähi juhtu aastas [2].
Valdav osa kopsuvähi esmasjuhtudest on diagnoosimise hetkel kaugelearenenud staadiumis ning nende haigete viie aasta elulemus on väga väike (1–5%) [3]. Seevastu varases staadiumis kopsuvähi viie aasta suhteline elulemus on Eestis 55%, mistõttu kopsuvähi varane diagnostika aitaks vähendada suremust [3].
Kopsuvähi sõeluuringu efektiivsust on näidatud mitmes teadusuuringus [4–7]. Sõeluuringut soovitavad paljud rahvusvahelised erialaorganisatsioonid oma ravijuhendites [8–18]. Kopsuvähi sõeluuringuprogrammid on käivitatud Ameerika Ühendriikide ja Kanada erinevates osariikides/provintsides ning Inglismaa erinevates piirkondades. Euroopas on paljudes riikides 2022. aasta seisuga käimas pilootprogrammid ja kliinilised uuringud ning ettevalmistused üleriiklike ja rahvastikupõhiste kopsuvähi sõeluuringutega alustamiseks [10].
Eestis on käivitatud kolm (emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi) sõeluuringuprogrammi, kuid kopsuvähi sõeluuring erineks neist selle poolest, et uuritavad kaasatakse mitte ainuüksi vanuse põhjal (rahvastikuregistri andmetele tuginedes), vaid arvestama peab ka erinevaid riskitegureid. Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise esimese etapina viidi 2021. aastal kolmes Tartu perearstikeskuses edukalt läbi sõeluuringu teostatavuse uuring. Enne üleriigilise sõeluuringu käivitamist Eestis on vaja viia läbi kopsuvähi sõeluuringu pilootuuring.
Pilootuuringu eesmärgid
Hinnata kopsuvähi sõeluuringu teostatavust Eestis laiemalt, kaasates orienteeruvalt 10% Eesti perearstinimistutest ning seega ka 10% potentsiaalsetest sõeluuritavatest.
Pilootuuringu läbiviimisega paralleelselt tehakse ettevalmistusi üleriigilise kopsuvähi sõeluuringu rakendamiseks:
Pilootuuringu läbiviijad
Kopsuvähi sõeluuringu pilootuuring viiakse läbi Tartu linnas ja maakonnas – võimalusel kaasatakse kõik piirkonna perearstinimistud. Uuring viiakse läbi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi ja TÜ Kliinikumi kopsukliiniku ja radioloogiakliiniku poolt koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassaga.
Uuringut rahastab Eesti Haigekassa.
Pilootuuringu kulg
Pilootuuringusse kaasatakse Tartu ja Tartumaa perearstinimistute patsiendid vanuses 55–74 aastat, kellel on kõrgenenud risk haigestuda kopsuvähki. Riski hindamisel võetakse arvesse patsiendi suitsetamisest ning teistest riskiteguritest tulenevat suurenenud tõenäosust kopsuvähki haigestuda.
Patsientide kaasamine pilootuuringusse toimub perearstikeskustes ning sõeluuringu kompuutertomograafilised uuringud viiakse läbi Tartu Ülikooli Kliinikumis. Pilootuuringu raames teostatud kompuutertomograafilist uuringut hindavad teineteisest sõltumatult 2 radioloogi vastavalt standardiseeritud protokollile. Vajadusel korraldab kopsuarst või perearst patsiendile asjakohased jätku-uuringud.
Patsientide osalemine kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringus on vabatahtlik. Kopsuvähi sõeluuringu pilootuuringu läbiviimiseks on välja antud eetikakomitee kooskõlastus (protokoll 359-T11; 21.02.2022).