Uudised

Tallinnas toimunud Ironmani poolpikal triatlonil oli stardis ka Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi segavõistkond Pererahvas. Tunnustatud meditsiiniteadlastest koosnev tiim sai triatlonikogemusest kinnitust, et sport ühendab, ja ootab ka ülikoolilt rohkem sportlikke ühisüritusi.

SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks käivitub 13 teadusprojekti. Nende hulgas on ka üks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna projekt, mille elluviimist toetab Eesti Teadusagentuur 200 000 euroga. Tartu Ülikoolist rahastatakse viite projekti. Teist hulgas on ainsana meditsiiniteaduste valdkonnast ka peremeditsiini dotsendi Kadri Suija juhtimisel teostatav projekt „Patsiendiküsimustiku prototüübi väljatöötamine ja sisend meditsiinidokumendi standardile COVID-19 küsimustiku näitel.“

Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud. Vastuseks on nad pakkunud välja eelnõu, mille eesmärk on mitte lubada siia õppima ühtegi Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt või muust Euroopa Liidu välisest riigist tulevat noort, kes oma õpingute eest ei maksa.

Tartu Ülikooli teadlased leidsid koroonaviiruse levimuse uuringu Harjumaa ja Tallinna seirelaine tulemusel, et piirkonnas pole viiruse laialdast varjatud levikut. Kokku testiti 11.–23. septembrini Harjumaal ja Tallinnas juhuvalimi alusel 4294 inimest, mis on umbes 1% sealsest täisealisest elanikkonnast. Uuringu käigus leiti kaks nakatunut, kellel puudusid tuntavad haigusnähud. 95% tõenäosusega on piirkonnas koroonaviirusega nakatunud üks inimene 1300-st ning nakkuskandjate hulk sealses täiskasvanud elanikkonnas jääb vahemikku 100–1000.

Esmaspäeval, 21. septembril algab Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel koroonaviiruse levimuse uuringu üle-eestiline seirelaine, mille tulemused näitavad, kuidas on viiruse levikut mõjutanud kooliaasta algus.

17. septembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane ülikooli muuseumi valges saalis loengu „Molekulaarmeditsiin täna ja homme“, kus ta räägib valdkonna viimase aja teadusavastustest ja tulevikusuundadest.

Võrreldes paljude teiste riikidega on Eesti tervishoiusüsteem pandeemia tingimustes suhteliselt hästi hakkama saanud. Praegu me aga ei tea veel, mis on selle hind tervishoiutöötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele ning patsiendiohutusele, kirjutab Tartu Ülikooli patsiendiohutuse uurimiskeskuse eestvedaja, sisehaiguste vanemteadur Kaja Põlluste.

Juba kolmandat aastat järjest korraldab peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse õppetool koostöös instituudi teadlastega uurimistöö seminari. Selle eesmärk on parendada üliõpilaste ja õppejõudude koostööd ning toetada üliõpilaste pühendumist uurimistööle ja tõenduspõhise tervishoiu praktiseerimisele. Tänavune uurimistöö seminar keskendub kiiresti muutuva tervishoiu uurimisvajadustele ning teadlaste võimalustele nendele vajadustele vastata.

Väheste sotsiaalsete oskustega 15–16-aastastel noortel on suurem risk alustada suitsetamist ja jääda igapäevasuitsetajaks, samuti tarvitada alkoholi ja teisi uimasteid, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst.

Reedel, 11. septembril algab Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel koroonaviiruse laiaulatuslik seire Harjumaal ja Tallinnas. Uuringu eesmärk on hinnata, kas ja mil määral on nakkus levinud haiguskolletest üldrahvastikku.

Kogu maailmas puutub saastatud õhuga kokku üle 90% elanikest. Õhusaaste põhjustab igal aastal hinnanguliselt seitse miljonit enneaegset surma, mis oleksid aga välditavad. Meie peamistest saasteainetest, nende allikatest, mõjust tervisele ning meie võimalustest õhusaaste vähendamiseks midagi ära teha, räägitakse maailma esimesel puhta õhu päeval.

Hea ülikoolipere! Kevadel maailma tabanud erilisest olukorrast taastumiseks ja jõuvarude kogumiseks on suvine puhkus meile kõigile hädavajalik. Ent tööle naastes tasub säilitada ettevaatlikkus ja kanda hoolt selle eest, et nii ülikoolis kui ka kogu riigis saaks jätkuda võimalikult harjumuspärane elurütm.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas oli tänavusel vastuvõtuperioodil kõige suurem konkurss füsioteraapia ja hambaarstiteaduse erialal, kus kandideeris vastavalt 6 ja 5,9 inimest kohale. Avalduste arvu poolest oli õppekavade esikolmik sama nagu eelmisel kahel aastal: populaarseimad olid eestikeelne arstiteaduse integreeritud õpe, füsioteraapia bakalaureuseõpe ning kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõpe.

Vabariigi Valitsuse pressiteade Valitsuskabinet toetas Tartu Ülikooli seireuuringu meeskonna ettepanekut alustada homsest Ida-Virumaal koroonaviiruse leviku ulatuse täpsemaks tuvastamiseks suuremahulise kohapealse uuringu läbiviimist. Uuringu käigus küsitletakse ja testitakse ligikaudu 1500 maakonna elanikku. Kantar Emor alustab küsitluse läbiviimist homme.

Eesti Teadusagentuuri tellimusel algab uuring, mille käigus viivad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Tartu Ülikooli Perearstikeskus OÜ arstidega läbi Eesti SARS-CoV-2 viiruse ja selle põhjustatud haiguse juhtude põhjaliku analüüsi, mis võimaldab teha tulevaste viiruspuhangute korral informeeritud otsuseid ja kasutada suurimate riskirühmade säästmiseks kõige tõhusamaid ennetus- ja ravimeetmeid.

Tänapäevase linliku elustiiliga kaasnevad õhusaaste ja müra, mis avaldavad negatiivset mõju inimese tervisele. Tervisekahjuga tuleb silmitsi seista kui mitte kohe, siis aastate pärast, mil tervisemure on välja kujunenud. Parema keskkonnatervise heaks saab aga igaüks meist midagi ära teha.

Tartu Ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuringu KoroSero-EST-1 tulemused näitavad, et viiruse levimus oli Tallinnas kümme ning Saaremaal kolm ja pool korda suurem, kui ütleb ninaneeluproovidel põhinev riiklik statistika. Vaid 20%-l inimestest, kelle verest leiti koroonaviiruse antikehasid, esines mõni viirusele omane sümptom. Alustatud on juba üle-eestilise antikehade uuringuga KoroSero-EST-2.

Uus koroonaviirus on maailmas ringelnud seitse kuud ja vaibumise märke ei paista kusagilt. See aga tähendab, et meil tuleb suure tõenäosusega selle viirusega väga kaua koos eksisteerida ja see on inimeste, mitte viiruse otsustada, kuidas me seda teha tahame või oskame, kirjutab Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar. Viiruse levik ja nakatumine Viiruse leviku seisukohalt võib riigid jagada järgmiselt:

Kui immuunsus koroonaviiruse suhtes kestab vähem kui aasta, võib oodata iga-aastaseid laineid vähemalt aastani 2025. Fakt on, et SARS-CoV-2 jääb meiega pikemaks ajaks. Teadlaste ennustused pandeemia edasise kulu kohta avaldati ajakirjas Nature. Tartu Ülikooli lehel „Tõenduspõhine teave COVID-19 kohta“ tehti kokkuvõte ajakirjas Nature avaldatud teadlaste mõtetest.

6. augustil kutsub Tartu Ülikool 2400 eestimaalast osalema koroonaviiruse levimuse uuringu viiendas etapis, et saada teada, kui suurt mõju on viiruse laiemale levikule avaldanud viimastel nädalatel tekkinud haiguspuhangud.