Uudised

Tartu Ülikooli teadlaste analüüsist selgus, et aastatel 2006–2016 hukkus Eestis enesetapu tõttu 2543 inimest ehk 231 inimest aastas. Eesti enesetappude suremuskordaja on Euroopa Liidu keskmisest 1,5 korda suurem. Teadlased rõhutavad, et suitsiidiennetuses on oluline osa nii koolidel, tervishoiusüsteemil kui ka kogu elanikkonnal. Eraldi tähelepanu vajavad lähedased, kes peavad suitsiidiga toime tulema.

4. detsembril tänati Tartu Ülikooli muuseumis aasta õppejõude ja programmijuhte. Meditsiiniteaduste valdkonna aasta õppejõuks valiti sotsiaalfarmaatsia dotsent Daisy Volmer ja aasta programmijuhiks bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava „Hambaarstiteadus“ programmijuht, hambaarstiteaduse instituudi lastestomatoloogia dotsent Rita Nõmmela.

Sarnaselt teiste riikidega vananeb ka Eesti elanikkond ning apteekrite arvates vajavad patsiendid lisatuge oma ravimite kasutamisel. Ühe võimalusena selleks nähakse ravimite kasutamise hindamise teenust. Proviisoritel on erialased teadmised sellise teenuse pakkumiseks ja koostöös teiste tervishoiutöötajatega saaksid nad patsiente senisest tõhusamalt aidata.

Tallinna Perearstide Seltsi aasta tegija tiitli sai tänavu Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetool nelja-aastase residentuuri sisseviimise ning olulise panuse eest peremeditsiini arengusse ja populariseerimisse. "Õppetool on suutnud peremeditsiini eriala muuta tudengite seas atraktiivseks, mistõttu on oluliselt tõusnud peremeditsiini residentuuri astuda soovivate noorte arv. Alates sellest aastast kestab peremeditsiini residentuur neli aastat, mis tagab residentide süvendatuma väljaõppe ja vastab paremini ka noorte ootustele.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile residentuuri raamnõuete ja korraldamise tingimuste määruse, millega võimaldatakse muu hulgas residentuuri läbimist osakoormusega. Kui määruse muudatused 1. jaanuaril 2020 jõustuvad ja osakoormusega õppimise täpsemad tingimused saavad residentuuri komisjoni, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu ja ülikooli senati poolt heaks kiidetud, võib osakoormusega õppimise võimalus avaneda juba tuleval aastal.

Tartu Ülikooli sotsiaal- ja meditsiiniteaduste valdkonna teadlased uurivad ühisprojektis „100-aastased bakterid eestlaste terviseks“ 1921. aastal ja varem sündinud Eesti inimeste mikroobikooslusi, tervist, elustiili, toimetulekut ja toitumistavasid, et selgitada välja heas vaimses seisundis olevate Eesti 100-aastaste tervisliku seisundi ja elukeskkonna eripärad.

Meditsiiniteaduste valdkonna tudengid on oodatud välismaal õppimise infotundi esmaspäeval, 25. novembril kell 16.00. Infotund toimub Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19, Tartu). Infotunnis jagavad kasulikku infot ülikooli üliõpilasvahetuse koordinaatorid ja enda kogemustest räägivad tudengid, kes juba välismaal vahetusüliõpilasena või praktikal käinud. Ajakava:

Farmaatsia- ja meditsiiniterminoloogia ühtne mõistmine on lisaks erialainimestele oluline ka tavakodanikule, kes puutub nendega kokku arsti või apteekri juures ja ka ravimite infolehte lugedes. Kuna sarnaseid ravimeid kasutatakse üle Euroopa, on teadmised terminoloogiast kasulikud ka näiteks välismaal ravimeid ostes. Tartu Ülikooli ja Ravimiameti koostöös on valminud farmaatsiaterminoloogia uus täiendatud raamat, mis aitab farmaatsiaterminoloogias paremini orienteeruda.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru ja kestlikkuse sotsioloogia vanemteadur Kati Orru on ühed 30-st teadusartikli kaasautorist, kes uurisid, kuidas Euroopa Liidu 885 linna reageerivad kliimamuutustele ning sellega kaasnevatele ohuolukordadele. Mahukas uuring sai maineka José María Sarriegi katastroofiuuringute auhinna.

Briti kõrgharidusajakiri Times Higher Education (THE) avaldas 19. novembril neli edetabelit, milles reastatakse maailma parimate ülikoolide bioteaduste, füüsikateaduste, psühholoogia ning arsti- ja terviseteaduste erialad. Arsti- ja terviseteaduste erialasid võrreldi 775 ülikoolis ja Tartu Ülikool paikneb vahemikus 301–400.

Meditsiinis tuleb ikka ette olukordi, kus patsient on saanud arsti- või õendusabi osutamise käigus täiendava tervisekahjustuse, mida oleks olnud võimalik ära hoida. Sellistel juhtudel räägitakse patsiendiohutusest ehk sellest, kuidas ära tunda ja ennetada tegevusi, mis võiksid patsienti kahjustada. 5. detsembril toimub Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku eestvedamisel Tartus koolitus, kus räägitakse patsiendiohutusjuhtumitest ja nende ennetamise võimalustest.

Mitmed Tartu Ülikooli teadlased astuvad üles 21. ja 22. novembril Pärnus toimuval suurimal eestikeelsel Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsil, kus räägitakse muu hulgas geneetikast nii kasvajate, keskkonna, vaimu ja terve keha ning populatsioonigeneetika seisukohalt. Käesoleva aasta Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsi võtmesõnaks on valdkondadeülesus, sest hüppeline kasv geneetika ja genoomika teadmistes ja metoodikates on laiendanud molekulaarsete analüüside kasutuselevõttu ka teistes eluteaduste valdkondades.

Eesti meeste oodatav eluiga on kaheksa aastat lühem kui Eesti naistel ja Eesti mehed käivad arsti juures tunduvalt harvem kui Eesti naised. Kui nad lõpuks arstile jõuavad, on liiga hilja ning rasked haigused on juba välja arenenud, kirjutab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda Postimehes.

Eile, 22. oktoobril valisid valdkondade valimiskogud Tartu Ülikooli neljale valdkonnale uued dekaanid. 1. jaanuaril 2020 jätkab oma teist ametiaega meditsiiniteaduste valdkonna dekaanina professor Margus Lember. Uus dekaan selgitati välja esimese valimisvooruga. Valdkonna dekaani valimiste osavõtuprotsent oli 84,66%. Margus Lemberi poolt andis oma hääle 152 valimiskogu liiget. Teisele dekaani kandidaadile Ruth Kaldale väljendas toetust 121 valimiskogu liiget.

Eestis on HIV-sse nakatumise näitajad püsinud juba aastaid ühed Euroopa Liidu suuremad. HIV-d iseloomustab pikk sümptomiteta haiguskulg, nii et inimene võib enese teadmata olla kaua aega viirusega nakatunud. Tartu Ülikoolis on valminud doktoritöö, milles analüüsiti HIV esmashaigestumust Eestis. Uuringutest selgus, et kolmandik inimestest on nakatunud hiljuti ning suurem osa esmasdiagnoositutest elab Tallinnas ja Ida-Virumaal, mistõttu soovitatakse neis piirkondades märkimisväärselt rohkem rakendada varast testimist.

Käehaardetugevuse mõõtmine on lihtne, odav ja objektiivne meetod. Selle abil on võimalik varakult prognoosida geriaatrilisi terviseprobleeme ja hinnata vananemisprotsessi kulgu. Seepärast on esmatasandi tervishoius soovitatav seda tervisenäitaja mõõtmise viisi rohkem rakendada, kirjutab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi vilistlane Ragnar Vaiknemets Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

Vananemist ei ole võimalik ära hoida, küll aga saame me kõik regulaarse treenimisega oma hilisema ea tervise jaoks palju ära teha. Tartu Ülikooli doktorant Anni Rava uuris 113 vanemaealise naise kehakoostise, liikuvuse ja vere biokeemiliste näitajate seost nende kehalise aktiivsusega. Uuringus leidis kinnitust põhitõde, et regulaarne kehaline aktiivsus aitab hoida kehalist võimekust, mis on tähtis iseseisvuse säilitamiseks vanas eas.

Mida teevad kõik inimesed samal ajal? Vananevad muidugi. Pole vahet, kas oled sündinud eile või aastakümneid tagasi – iga päevaga saad ikka vanemaks. Kuni viimaks oledki vana, sageli eneselegi ootamatult, kirjutab Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks äsjailmunud raamatu "Avameelselt vananemisest" sissejuhatuses. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi geriaatria dotsent Kai Saks kirjeldas, et vanaks ei saada äkki, vananemisega seotud tunnused hakkavad ilmnema juba päris noores eas, pärast seda, kui keha on saavutanud maksimumvõimed.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 387. aastapäeval tunnustati meditsiiniteaduste valdkonnale osutatud teenete eest arstiteaduskonna medaliga keskkonnatervishoiu lektorit Ene Indermittet, farmatseutilise analüüsi lektorit ja farmatseutilise nanotehnoloogia vanemteadurit Ivo Laidmäed ning lastehaiguste dotsenti Heili Varendit.

Parkinsoni tõbi on sageduselt teine liigutushäire maailmas ning seda on keeruline diagnoosida ja ravida. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Toomas Toomsoo tegi oma doktoritöö raames esmakordselt Eestis ulatusliku aju-ultraheliuuringu, mis võimaldab näha keskajus toimuvaid muudatusi. Doktoritöö tulemused kinnitasid ultraheliuuringu väärtust Parkinsoni tõve diagnoosimiseks.