Ajakiri UT | Eestlased on kimpus elustiilihaigustega

Rahvatervishoiu magistriõppekava programmijuhi ja epidemioloogia professori Anneli Uusküla sõnutsi on tervislikest eluviisidest räägitud tüütuseni, ent sellest hoolimata oleme kimpus surmadega, mida olnuks võimalik vältida, kirjutab ajakiri UT.

Märtsi keskel tähistatakse konverentsiga 20 aasta täitumist rahvatervishoiu magistriõppe algusest Tartu Ülikoolis. Anneli Uusküla ütleb, et inimestel on tavaliselt hea ettekujutus sellest, mida teevad arstid ja õed, kuid rahvatervishoiu spetsialistidest teatakse tunduvalt vähem. Tänapäeva tervishoius on neil aga täita tähtis roll.

Millised on peamised eesmärgid praeguses Eesti tervishoius?

Rahvatervishoid on kiiresti arenev valdkond, mille keskmes on tegevused, millega soovitakse ühiskondlikult hoida ja parandada inimeste tervist. Rahvatervishoiu valdkond on üsna lai. Selleks, et riik saaks langetada rahvastiku tervise juhtimiseks otsuseid, on kõigepealt vaja hinnata, milline on rahvastiku tervis. Arenenud riikides nagu Eesti on rahvastiku tervise ja sellega seotud tegurite rutiinne seire traditsioon.

Kogutavad andmed ei ole aga informatsioon. Neid on vaja analüüsida, et teha mõistlikke järeldusi: kas mingi haigus harveneb või sageneb või mingi riskikäitumise esinemissagedus kasvab. See on rahvatervishoiu valdkonnas töötavate spetsialistide üks ülesannetest. Tänapäevase praktilise rahvatervishoiu oluline alus on parim teadaolev tõendus, näiteks terviseseire tulemused ja teadusuuringud. Need on tervishoiupoliitika kujundamisel oluline allikas.

Kust saab tervishoid alguse – kas sellest, et vanaema manitseb lapselast mütsi kandma, või sellest, et riik kohustab vaktsineerima?

Ma arvan, et kitsamas mõttes on rahvatervishoid siiski riigimeditsiin – riigi tehtud otsused ja toetatud tegevused selleks, et tagada rahvastiku tervis. Loomulikult on ka kogukonna ja perekonna tavad üks tervishoiu osa.

Rahvatervishoid kätkeb endas tegevusi, millega soovitakse ühiskondlikult hoida ja parandada kõigi inimeste tervist, propageerides näiteks füüsilist aktiivsust, jälgides keskkonna mõju tervisele, tagades kõigile võrdse ligipääsu terviseteenustele jne.

Suurimad asutused, kes tegelevad Eestis rahvatervishoiu praktikaga, on Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet, aga rahvatervishoid on arusaadavalt sektoriülene valdkond. Võtmetegur on eri ministeeriumide – Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja teiste koostöö. Ülikool ei ole rahvatervishoiu praktika asutus, me oleme õppe- ja teadusasutus. Tartu Ülikool on Eestis keskne institutsioon rahvatervishoiu tõenduspõhise info loomisel ning oskusliku tööjõu koolitamisel. Meie töötajad osalevad teadustöös, aga mitte ainult – TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis töötavad inimesed panustavad ka praktilisse rahvatervishoidu.

Loe intervjuud edasi ajakirjast UT...