9.–15. veebruarini peetakse Tartu Ülikoolis rahvusvahelise „Naised teaduses“ päevale pühendatud teemanädalat, et tõsta esile meie ridades olevaid ägedaid ja edukaid naisi.
9.–10. veebruaril toimunud kohtumistel arutasid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haiglate Liidu ja erialaseltside esindajad erakorralise meditsiini, peremeditsiini ja sisehaiguste residentuuri hetkeolukorda ja tulevikusuundi.
5. veebruaril Tartus toimunud residentuuriõppe arengupäev „When Digital Meets Clinical in Residency Training: Challenges and Solutions“ keskendus järgmise põlvkonna arstide õppe kvaliteedi tõstmisele ning digilahenduste rakendamisele nii Eestis kui ka naaberriikides.
26. veebruaril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus ja teistes ülikooli hoonetes selleaastane lahtiste uste päev, mille jooksul saavad kõik huvilised tutvuda ülikooli õppimisvõimalustega ning avastada TÜ õppehooneid. Üritusele registreerumine toimub Fientas ja rohkem infot leiab lahtiste uste päeva veebilehelt.
9.–15. veebruaril peeti Tartu Ülikoolis päeva „Naised teaduses“ puhul teemanädalat, mille eesmärk on tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema.
Eesti Noored Perearstid MTÜ korraldab tänavu European Young Family Doctors' Movement (EYFDM) foorumit, mis toimub 30.-31.01 jaanuaril Tallinnas. Rahvusvahelisel konverentsil osaleb ligi 350 noort perearsti üle Euroopa.
2026. aastal saab avaldusi magistriõppesse esitada SAIS-is 1. veebruarist kuni 30. juunini. Tartu Ülikooli magistriõpe pakub mitmekesiseid edasiõppimisvõimalusi: valikus on 48 eestikeelset õppekava.
Tartu Ülikooli juhitud rahvusvaheline teadusprojekt pälvis toetuse tiheda konkurentsiga NordForski rahastusvoorus, mille abil luuakse maailma esimene meditsiinilise tehisintellekti „õigluse kompass”.
3.-5. veebruarini toimub Tartus taas arste, õdesid, ämmaemandaid, apteekreid, füsioterapeute ja teisi tervishoiuvaldkonna töötajaid ühendav multidistsiplinaarne täienduskonverents „Kliinik 2026“.
Oma doktoritöös kasutas Tatjana Meister riiklikke terviseandmebaase, et selgitada välja COVID-19-ga nakatumist, haiguse raskusastet ja pikaajalisi tervisemõjusid kujundavad riskitegurid.
2025. aastal sai kõige suuremat tähelepanu botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel valminud uuring, mis kinnitab inimtegevuse negatiivset mõju ka metsiku looduse liigirikkusele.
Kuigi juba pikalt on selge kliimateadlaste sõnum, et kliimamuutuste leevendamisele avaldab suurimat mõju fossiilkütustest loobumine, jäid novembris toimunud ÜRO rahvusvahelisel kliimakonverentsil Cop30 sellekohased siduvad kokkulepped sündimata.
Teisipäeval, 10. detsembril autasustati 2025. aasta parimaid üliõpilasi nende teadustööde eest. Kahest peapreemiast ühe pälvis Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Monika Reppo
9. detsembril alustavad Tartu Ülikooli teadlased Ida-Virumaal küsitlust, et uurida, kuidas hindavad maakonna elanikud viimase paari aasta muutusi Ida-Virumaal.