Residentide teadustööd annavad perearstidele hea tagasiside

Reedel toimuval peremeditsiini residentide teaduskonverentsil esitavad residendid oma tööde tulemusi, kirjutab Med24.

24. mail toimub Tartus peremeditsiini residentide teaduskonverents, kus residendid esitavad oma töid. Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsendi Anneli Rätsepa sõnul on residendid oma teemad ise valinud ja need tulenevad sellest, mis on meditsiinis aktuaalne ja mis autorit huvitab. Käesoleva aasta eripäraks on suurem tähelepanu peremeditsiini organisatoorsele arengule.

Näiteks on selline teema nagu „Töö jätkamine või pensionile jäämine – töötavate perearstide hoiakud“.

„See on seotud sellega, kuidas asendussüsteemid toimima hakkavad ja kuidas perearstid maapiirkondades tööd jätkavad,“ kommenteeris Rätsep. „Paljud pensioniealised perearstid õnneks jätkavad oma tööd. Muidu oleksime suures kriisis.“

Teadustöödes uuritakse ka seda, kuidas korraldatakse ajutisi asendusi. Rätsepa sõnul on selleks viidud perearstide seas läbi küsitlus.

„Veel on üks selline teema, mida varem pole üldse käsitletud – töövägivald ja selle levik Eesti perearstikeskustes,“ rääkis Rätsep. „See hõlmab näiteks töökollektiivi mikrokliimat, kuid ka seda, kuivõrd tunnetame, et patsiendid meid survestavad. Siin pole mõeldud ainult füüsilist vägivalda, vaid ka vaimse pinge all töötamist.“

Lisaks on residentide teaduskonverentsil alati esindatud meditsiinilised teemad. Näiteks tutvustatakse kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse sõeluuringu projekti, päevakorral on antibiootikumide ja valuvaigistite kasutamine, lapseea astma, 2. tüüpi diabeedi üleravimine vanemaealistel patsientidel ning varfariinravi järjepidevus Eesti perearstikeskustes.

Viimasega on Rätsep ise juhendajana seotud: „Võin ette öelda, et neis perearstikeskustes, kus uuring läbi viidi, ei ole midagi häbeneda, sest varfariinravi tõhusus ja patsientide jälgimine on samal tasemel nagu teistes Euroopa maades läbi viidud uuringutes.“

„Residendid on suure töö ära teinud. Need tulemused on sissevaade meie tööle, mida me ise alati analüüsida ei jõua,“ ütles Rätsep. „See annab meie tööle ja selle kvaliteedile väga hea tagasiside. Õppida on siit ka teistel praksistel.“

Lisaks räägitakse konverentsil e-konsultatsiooni ja digitaalsete e-kirjade informatsiooni hulga võrdlusest, enesetapu riskiteguritest ja ohumärkidest, personaalse geneetilise riski teabe mõjust hüpertensiooni ravi järgimisele Eesti patsientidel ja antakse ülevaade hüpertooniatõvega noorte meeste ravimite kasutamisest.