Uudised

Tänahommikuse seisuga peame kahjuks rahvatervise konverentsi edasi lükkama. Konverents ei toimu ka videosilla vahendusel. Vabandame, aga olukord muutub kiirelt ja sellest lähtuvalt peab ka korraldusmeeskond võtma vastu kiireid otsuseid, mis aitavad tõkestada COVID-19 levikut ja kaitsta inimeste tervist. Otsus lähtub riigi poolt välja kuulutatud eriolukorrast. Vabandame ebamugavuste pärast!

Homme, 13. märtsil jääb auditoorne õppetöö (loengud, seminarid, praktikumid) kogu valdkonnas ära. Palun püsige kodus ja säilitage rahu. Edasised juhised saadame 13. märtsi jooksul. Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusesse, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112. Loe ülikooli juhiseid koroonaviiruse vältimiseks.

Meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar on teinud sotsiaalmeedias ülevaate uue koronaviiruse (SARS-2) ja sellest põhjustatud haiguse (COVID-19) levikust ja tagajärgedest. Kokkuvõte on tehtud 2.–8. märtsi kohta. Loe ka nõuandeid, kuidas koroonaviirust vältida. Viiruse levikust ja nakatunutest

Rahvatervishoiu magistriõppekava programmijuhi ja epidemioloogia professori Anneli Uusküla sõnutsi on tervislikest eluviisidest räägitud tüütuseni, ent sellest hoolimata oleme kimpus surmadega, mida olnuks võimalik vältida, kirjutab ajakiri UT.

Rahvatervishoid on kiiresti arenev valdkond, mis keskendub riiklikule tegevusele inimeste tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Selle tegevuse üks alus on kvaliteetne ja teaduspõhine magistriõpe, mille alustamisest Tartu Ülikoolis täitub tänavu 20 aastat. Sel puhul toimub 13. märtsil Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi korraldamisel Tartus teaduskonverents, mille läbiv teema on tõenduspõhisus ja selle tähtsus tervisepoliitika kujundamisel. Kogemusi jagavad nii tervishoiupraktikud kui ka teadlased.

Biomeedikumi esimese korruse fuajeesse paigaldati täisautomaatne elustamisaparaat (ingl Automated External Defibrillator, AED). AED on lihtne abivahend, mida kasutatakse kannatanu elustamiseks südame äkksurmast. Biomeedikumi paigaldatud elustamisaparaat on eestikeelsete häälkäskluste järgi lihtsasti kasutatav ja sellega saab hakkama ka erihariduseta inimene. Aparaadi kasutamisel tuleb teha kolm põhilist sammu:

Kui maailma suurimates linnades kehtestataks õhukvaliteedi kohta rangemad nõuded, aitaks see igal aastal vältida tuhandete inimeste surma, selgus enam kui 400 linna ja enam kui 45 miljonit surmajuhtu hõlmanud rahvusvahelisest suuruuringust, millesse andsid oma osa ka Tartu Ülikooli teadlased. Maapinnalähedane osoon on inimesele kahjulik reaktiivne gaas. See moodustub saasteainete reageerimisel päikesevalgusega ning seda leidub nii linnades, äärelinnades kui ka maapiirkondades.

Tartu Ülikoolis tehtud uuringust selgus, et 88%-l kirurgiaosakondade õdedest jäi osa õendustegevusi viimase valve jooksul tegemata. Niisugune olukord mõjutab otseselt õendusabi kvaliteeti ja on ka patsiendiohutuse probleem, sest see võib negatiivselt mõjutada patsiendi seisundit ja ravitulemit. Üle pooltel juhtudest oli tegemata jätmine seotud töökorraldusega.

Eestis on aastate jooksul HIV diagnoosi saanud üle 7000 inimese, kellest igal aastal käib arsti juures umbes 5500. Arvestades, et Eesti rahvaarv on veidi enam kui 1,3 miljonit ja HIV levib üle Eesti, võib selle levikut nimetada epideemiaks. Epideemia leevendamiseks ja ennetuseks on oluline teada, kuidas HIV edasi kandub.

Täna, 19. veebruaril toimub Philosophicumis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja töömess ning Physicumis Maarjavälja karjääripäev, kuhu on oodatud meditsiiniteadustest ning loodus- ja täppisteadustest huvituvad üliõpilased.

Täna, 19. veebruaril toimub Philosophicumis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja töömess ning Physicumis Maarjavälja karjääripäev, kuhu on oodatud meditsiiniteadustest ning loodus- ja täppisteadustest huvituvad üliõpilased.

Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk. Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.

Tartu Ülikool korraldab 26. veebruaril lahtiste uste päeva, kus abiturientidele ja teistele tulevastele üliõpilastele jagub tegevust nii Tartu Ülikooli raamatukogus kui ka valdkondade õppehoonetes. Ülikooli raamatukogu teisel korrusel toimub õppekavade infomess, kus sisseastumise ja karjääri teemadel annavad nõu kogenud asjatundjad. Koos tudengiorganisatsioonide esindajatega otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas olla enam kui üliõpilane ja mida saab enese arendamiseks ülikoolis õppimise kõrvalt veel teha.

Eesti kooliõpilaste uuringud näitavad, et 1990. aastatel kooliõpilaste alkoholi tarvitamine suurenes, 2000. aastate alguses jäi see stabiilseks ning alates 2003. aastast hakkas vähenema.

Meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased ja arst-residendid saavad taas registreeruda valikainele „Ettevõtluse võimalusest meditsiiniteadustes“ (MVMV.00.002). Valikaine viib üliõpilased kokku meditsiiniteaduste valdkonnast võrsunud tippekspertidega, kes on oma tegemistes edukalt ühendanud meditsiiniteadused, ettevõtluse ning erasektoris omandatud kogemuse.

Futulabi tegevuste eesmärk on tulevikku vaatav ning arengule suunatud koostöö ülikooli, ettevõtte ja üliõpilase vahel. Praktika vahendamise keskkonnaga saab tutvuda aadressil praktika.ut.ee. Üliõpilane saab Futulabist infot ja ideid erialaste teadmiste rakendamisvõimaluste kohta. Projektid, praktikad, seminarid, liidriprogramm - kõik need toovad üliõpilasele uusi oskusi, kogemusi ja tutvusi, mis on tööturul üha olulisemad.

Tartu Ülikoolis uuriti esimest korda Eestis vähktõvega patsientide infovajadust. Uuringu tulemused näitavad, et tervishoiutöötaja suhtlus patsiendiga on puudulik ja üks rahulolematuse põhjuseid on tervishoiutöötajate teadmatus patsientide infovajadusest. Patsiendid soovivad enam silmast silma nõustamist ja teavet kogu ravi jooksul.

Praegusel perioodil võib täheldada inimeste suuremat nakatumist külmetushaigustesse, mille üheks tõhusamaks ennetusviisiks on hoolikas kätepesu. Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona jagab nõu, miks me haigestume ja kuidas veel end külmetushaiguste eest säästa. Eesti Perearstide Seltsi, sh Marje Oona eestvedamisel koostatud patsiendijuhendi materjalis toovad perearstid välja, et arusaam, nagu külmetushaiguse põhjuseks on külmetus, ei pea paika. Külmetushaiguste põhjuseks on viirused, mis nakatavad nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid.

Meditsiiniteaduste valdkonna ettevõtlusainest sündis idee pakkuda eakatele personaalset nõustamist ning meditsiinilist ja tehnilist tuge, et nad saaksid võimalikult kaua oma kodus iseseisvat elu elada. Nii plaanivad arstiüliõpilased ettevõttega Gerifix arendada Eestis eakatele kohandatud targa maja teenust.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond tähistab rahvusülikooli 100. aastapäeva fotonäitusega arstiõppe ja -teaduse ajaloost. Selleks oodatakse kolleegidelt fotosid ja muud materjali, mis on pärit nii kaugemast kui ka lähemast minevikust.