Teema: teadus

Tartu Ülikooli juhitud rahvusvaheline teadusprojekt pälvis toetuse tiheda konkurentsiga NordForski rahastusvoorus, mille abil luuakse maailma esimene meditsiinilise tehisintellekti „õigluse kompass”.

Oma doktoritöös kasutas Tatjana Meister riiklikke terviseandmebaase, et selgitada välja COVID-19-ga nakatumist, haiguse raskusastet ja pikaajalisi tervisemõjusid kujundavad riskitegurid.

2025. aastal sai kõige suuremat tähelepanu botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel valminud uuring, mis kinnitab inimtegevuse negatiivset mõju ka metsiku looduse liigirikkusele.

Novembri lõpus doktorikraadi kaitsnud Kaire Sildver on esimene ämmaemand Eestis, kellele on omistatud arstiteaduse doktorikraad.

12. detsembril 2025 kell 10.00 kaitseb Tatjana Meister doktoritööd „Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes”.

Lahendused peituvad digipädevuse suurendamises, institutsionaalse toe pakkumises spetsialistidele ning teadlikkuse süvendamises nii meditsiinitöötajate kui ka patsientide seas.

Tartu Ülikoolis algas tänavu mastaapne terviseuuring, mille eesmärk on leida vastus elutähtsale küsimusele: kas kõrge geneetilise riskifooniga inimesi saab kaitsta infarkti eest?

25. novembril kell 16.00–17.30 toimub Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuses arutelu teemal „Patsiendiorganisatsioonid Eestis – kuhu edasi?“.

Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu sai esimese Eesti teadlasena Euroopa Teadusnõukogu sünergiagrandi, mis toetab tipptasemel teadusrühmi väga keerukate ja ambitsioonikate teadusprobleemide lahendamisel.