Parim ennetus HPV vastu on vaktsineerimine
Kergesti nakkav inimese papilloomiviirus (HPV) levib inimeselt inimesele naha või limaskestade kokkupuutel ning on seotud kasvajate tekkega. Paraku on HPV-kasvajate osakaal nii Eestis kui ka mujal maailmas suurenenud. Selle ennetamise parim viis on noores eas vaktsineerimine. Mõju viiruse levimusele kajastub siis, kui vaktsineeritute osakaal on üle 70%, kuid Eestis on see praegu alla 1%.
Tartu Ülikooli onkoloogia arst-resident ja meditsiiniteaduste doktorant Sandra Kase rääkis konverentsil „Kliinik 2022“, et HPV suurt levimust Eestis näitab suur haigestumine emakakaelavähki – oleme selle poolest Euroopas lausa teisel kohal. „Enamik meist teab, et HPV-ga on seotud emakakaelavähk, kuid palju vähem teatakse, et see on seotud ka vulva-, vagiina-, anaalkanali-, suuõõne-, suuneelu-, alaneelu-, kopsu- ja söögitoruvähiga,“ rääkis Kase.
HPV edasikandjateks on poisslapsed, kuid neil sümptomeid otseselt pole. Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et poisse tasuks vaktsineerida siis, kui tütarlapsed on vaktsineeritud, kuna tüdrukutel on rohkem võimalikke kasvajapaikmeid.
Eestis on HPV-vastane vaktsineerimine riiklikus immuniseerimiskavas 2018. aastast ja vaktsineeritakse 12–14-aastaseid tütarlapsi. Kokku on Eestis alla 10 000 HPV vastu vaktsineeritut, 12–14-aastaste tütarlaste arv jääb umbes 3000 juurde. „Maailmas on umbes 120 riiki, kus HPV-vastane vaktsineerimisvõimekus on olemas. Umbes kümnes riigis on sooneutraalne vaktsineerimiskava, mis tähendab, et soovi korral saavad end vaktsineerida lasta ka poisid,“ kõneles Kase.
Miks üldse vaktsineerida? Sandra Kase selgitas, et erinevalt emakakaelavähist puuduvad teistele HPV-ga seotud kasvajatele efektiivsed sõeluuringumeetodid. „Teame, et üle 80% inimestest nakatub teatud eluetapis mõne HPV-tüvega. Vaktsiin aga ennetab üle 90% HPV-ga seotud põhilistest kasvajatest. Umbes 15. eluaastast kasvab mõne HPV-tüvega nakatunute osakaal kiiresti – seda seostatakse aktiivse suguelu alustamisega. Samas suudab immuunsüsteem enamikul inimestest mõne aasta jooksul suurema osa HPV-tüvedest elimineerida,“ selgitas Kase.
Erinevaid HPV genotüüpe on üle 150 ning need jaotatakse kahte rühma: suure riskiga papilloomiviirused, mis tekitavad vähki, ning väikse riskiga papilloomiviirused, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome.
HPV levib, kui nakatunud inimese nahk või limaskestad on otseses kokkupuutes terve inimesega. Vastsündinud võivad nakatuda sünnituse käigus. „Kõik praegu kasutusel olevad vaktsiinid põhinevad viirusesarnastel osakestel, mis on moodustatud HPV-pinnavalkudest. Need ei sisalda DNA-d, mistõttu nakkust ei teki, aga samas indutseerivad need immuunvastust. Oluline on mainida, et vaktsineerimine ei tööta nende viirusetüvede vastu, millega nakatumine on toimunud, ja täiesti vale arusaam on see, et vaktsiiniga saab ravida vähki,“ rääkis Sandra Kase.
Suure riskiga HPV-tüvesid on 16; need põhjustavad ligi 100% emakakaelavähki, anaalkanalivähki ja vulvavähki, veidi vähem peenise- ja tupevähki ning pea- ja kaelakasvajaid. Seega oleks vaktsineerimisel kõige mõistlikum kasutada 9-valentset vaktsiini.
Doktorant Sandra Kase toonitas, et kõigi praegu kasutusel olevate vaktsiinide kohta on tehtud üle 15 aasta ohutusuuringuid, milles on olnud kokku üle 70 000 uuritava. „Need on näidanud kasutusel olevate vaktsiinide efektiivsust ja ohutust,“ ütles ta. Uuringutes ei väideta, et kõrvaltoimeid ei esine.
„Kõrvaltoimed on isegi pisut sagedased, kuid ohtlikke kõrvaltoimeid esineb üliharva. Jätku-uuringud on näidanud, et efektiivsus on säilinud ka 12 aastat pärast vaktsineerimist.“
Sandra Kase sõnas, et vaktsineerimine on kõige tõhusam enne kokkupuudet papilloomiviirusega ehk enne aktiivse suguelu alustamist. „Mida noorem on inimene, seda tugevam on immuunvastus ehk seda rohkem antikehi tekib. Seetõttu ongi optimaalne vaktsiini manustamise vanus 12 eluaastat.“
Ta toonitas, et HPV ei suuna noori amoraalsele käitumisele. „HPV-vastane vaktsineerimine ei õigusta mitte kuidagi seksuaalset riskikäitumist. HPV-ga seotud kasvajatesse võivad haigestuda ka need, kellel on olnud elus vaid üks partner, aga kes on suure riskiga tüve kandjad.
