Tartu Tervihoiu Kõrgkooli teise aasta tudeng Maria räägib Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi kampaania #kuulamind raames oma isikliku loo koroonapandeemia ajal hooldekodus töötamisest ning võitlusest stressi ja hirmuga.
Loe lugu Postimehest. Vaata lähemalt arstitudengite kampaania kohta.
Intensiivraviõde Mariam räägib Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi kampaania #kuulamind raames oma isikliku loo õeks õppimisest, kallite inimeste kaotamisest ning sellest, mis teda inimesi abistamas hoiab ning jõudu annab.
Loe lugu Postimehest. Vaata lähemalt arstitudengite kampaania kohta.
Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu uus etapp toimub 1.–13. detsembrini. Uuring aitab saada ülevaate viiruse ja sellevastaste antikehade levimusest täisealises elanikkonnas.
Kuuenda aasta kursuse arstitudeng Aana-Liisa Kaste räägib Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi kampaania #kuulamind raames oma isikliku loo sellest, kuidas ta töötas koroonapandeemia ajal Ida-Viru keskhaiglas ja Tallinna EMO-s ning mis tunded temas praegu valitsevad.
Loe arvamuslugu Postimehest.
Arstiõppe kuuenda aasta tudeng Taur Lillestik rääkis intervjuus lähemalt, miks ta läks arstiks õppima, milline on klassikaline tööpäev nakkushaiguste osakonnas ning mida peaksid tegema vaktsiinides kõhklejad.
Loe lähemalt tudengiajakirjast Peegel.
Eesti Päevaleht avaldas üheksa meditsiinieksperdi (nende seas Kai Kisand, Marje Oona, Uku Haljasorg, Pärt Peterson ja Eda Tamm) vastulause Alar Aabi artiklile ning lükkab tõenditega ümber hulga valeväiteid laste vaktsineerimise kohta.
Loe artiklit Eesti Päevalehest.
8. detsembril kl 14.00–16.00 toimus veebiseminar „Tartu Ülikooli toimetulek koroonaajal ja õppetunnid tulevikuks“, kus anti lühiülevaade kahe selleteemalise värske uuringu tulemustest. Lisaks korraldati kolm vestlusringi, kus õppejõud ja üliõpilased arutasid kaugõppega seotud raskuste ja heitlikes oludes toimetuleku üle. Veebiseminar on järelvaadatav UTTV-st.
Tartu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuring näitab, et nii krooniliste haiguste kui ka hulgihaigestumuse levimus on Eestis suhteliselt suur. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi.
Neljapäeval, 4. novembril peetakse Tartus Gustav Adolfi päeva, et tähistada 389. aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul asetatakse lilled mälestusmärkide juurde, esitletakse raamatut, toimub kontsert ja esilinastub film.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Sellele pühendatud päev algab 4. novembril kell 15.20 lillede asetamisega Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.
Tartu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuring näitab, et nii krooniliste haiguste kui ka hulgihaigestumuse levimus on Eestis suhteliselt suur. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi.
Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid.
Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri.
Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.
Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust selgub, et täiskasvanute seas on koroonaviiruse levimus kasvanud mõõdukas tempos. Viimase kuu jooksul on püsinud muutumatuna ka koroonaviirusevastaste antikehade levimuse tase. Küll aga on kuuga kasvanud haigestunuga lähikontaktis olnud inimeste hulk ning lähikontaktsete seas on üha rohkem neid, kes kokkupuute järel oma igapäevast käitumist ei muuda.
Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kolmapäeval 20 kandidaati neljale uuele akadeemikukohale. Neist viis inimest on Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnast.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 389. aastapäeval anti valdkonnale osutatud teenete eest arstiteaduskonna medal Tartu Ülikooli naistekliiniku juhile, sünnitusabi ja günekoloogia professorile Helle Karrole ning farmaatsia instituudi juhatajale ja farmakognoosia professorile Ain Raalile.
13. oktoobril algas Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu uus etapp, mis annab ülevaate nii koroonaviiruse kui ka sellevastaste antikehade levimusest täisealises elanikkonnas 26. oktoobriks.
7.–8. oktoobril tähistati arstiteaduskonna 389. aastapäeva.
Neljapäeval toimunud traditsioonilisel teaduskonverentsil kajastati suurt hulka teadustöid, mida olid aasta jooksul koostanud valdkonna teadlased, õppejõud, doktorandid, arst-residendid, üliõpilased ja haiglate esindajad. Reedel peetud teemakonverentsil keskenduti patsiendiohutusele ja võrdsele kohtlemisele meditsiinis.
7. oktoobril on Biomeedikumis teaduskonverents, mil toimuvad 15-minutilised suulised ettekanded ning 5-minutilised e-postrite tuvustused. E-posterettekannetega saab tutvuda 6.–9. oktoobrini. Neid kannavad ette üliõpilased, doktorandid ning arst-residendid, arstid ja teadurid.
Aastatel 2003–2015 vähenes alkoholi igakuine tarvitamine noorte seas nii Baltimaades kui ka Soomes ja Rootsis. Sealjuures tarvitavad Leedu noored nüüdseks kaks korda vähem alkoholi kui sajandi alguses. Ehkki kõigi uuritud riikide noorte alkoholitarvitamine on vähenenud, ületab see tüdrukutel kohati poiste oma, selgub Eesti terviseteadlaste uuringust.
Loe artiklit Novaatorist.
Biomeedikumi segakoor osales 25. septembril Eesti esimesel Koorivisioonil, mis leidis aset Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Segakoor saavutas konkursil auväärse III koha.
Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on nakatunud ligi üks protsent Eesti täisealistest elanikest. Samas on koroonaviirusevastased antikehad tekkinud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel ligi 77%-l täisealistest. Vaktsineeritutel on nakatumise tõenäosus ligi kolm korda väiksem kui neil, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud.
