Teema: teadus

Startinud on uus taskuhääling "Tervis Tartust", kus erinevad arstid ja teadlased räägivad oma töödest-tegemistest. Esimese saate külaline oli perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor doktor Marje Oona, kellega saatejuht Kristel Trell kõneles perearstitöö argipäevast peaaegu kaks aastat väldanud koroonapandeemia tingimustes. Saates tuleb juttu peatselt ka Eesti turule jõudvatest koroonaravimitest, aga ka perearstide koolitamisest ning võimalustest, kuidas leevendada Eestit ähvardavat perearstipõuda.

Jaanuari lõpus kiitis Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond heaks patsiendiohutuse teadus- ja arendustegevuste strateegia, milles keskendutakse tervishoiuasutustes ohutuskultuuri arendamisele ja patsiendi raviteekonna ohutumaks muutmisele.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlaste korraldatud uuring näitas, et vaimse tervise häirete ja krooniliste haiguste samaaegne esinemine on üsna sage. Uuringus analüüsiti Eesti Haigekassa 2015.–2017. aasta andmete põhjal 55 kroonilist haigust, eraldi defineeriti hulgihaigestumus kui vähemalt kahe kroonilise haiguse esinemine. Vaimse tervise häiretest vaadeldi ärevushäireid, depressiooni, dementsust, skisofreeniat ning alkoholi ja muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud vaimseid häireid.

Tartu Ülikooli ja perearstikeskuste koostöös tehtud uuringus selgitati välja, millistel inimestel on kõige suurem oht nakatuda koroonasse ja kellel võib see haigus kõige raskemalt kulgeda. Tulemused näitasid, et olenemata vanusest on südamehaigustel tugev seos koroona halva kuluga.

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu seekordsed tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk on detsembriga võrreldes hoogsalt kasvanud. Seejuures on valdav osa nakatunutest haigustunnusteta, kandes viirust edasi enese teadmata. Antikehadega täisealiste osakaal kasvab aga vaevaliselt, olles viimase kuuga suurenenud vaid protsendi võrra.

Õendusteaduse õppetool osaleb praegu järgmistes projektides: 1. Hybrid curriculum in patient safety: integration of academic master’s education and continuous professional education in Estonia and in Norway (2019-2021) Tutvu projektiga.

Projekti "Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel" eesmärk oli rakendades eelpool mainitud ühtset metoodikat:

Käesoleva uuringu käigus võrreldakse Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajaid teiste Eesti piirkondade laste näitajate suhtes (nt. sünnikaal, enneaegsete sündide esinemine) ja otsitakse võimalikku seost vanemate kokkupuutega põlevkivisektorile omaste jt saasteainetega osas.