Müra tervisemõjude hindamine

Projekti "Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel" eesmärk oli rakendades eelpool mainitud ühtset metoodikat:

• hinnata autoliikluse, raudteeliikluse ja lennuliikluse tervisemõjud Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel;
• vaadata selle metoodika sobilikkust Eesti tingimustes;
• esitada erinevad müra vähendamise meetmed mõnedel uuringualadel ning leida nendest saadav tervisekasu. Peale selle antakse töös ülevaade müra tervisemõjude uuringutest ja teistes riikides eelnevalt läbiviidud müra tervisemõjude hindamistest;
• töötada välja metoodika müraga kokkupuute andmete täpsustamiseks ning hinnata selle rakendatavust tervisemõjude hindamisel.

Tulemused

Töö käigus ilmnes, et johtuvalt eelnevatest strateegilistest mürakaardistamistest puutuvad pooled Tallinna ja Tartu linna elanikud kokku potentsiaalselt tervist ohustava autoliikluse müraga (Lden ≥55 dB) ning põhimaanteede ääres on kokkupuutes kõrgete müratasemega ligi 6000 inimest. Kokkupuude kõrge raudteeliikluse müraga on oluliselt väiksem: 0,8% Tallinna ja 2,9% Tartu elanikel. Kokkupuude lennuliikluse müraga on 0,7% Tallinna linna elanikest.

Töös kasutatud Euroopa Komisjoni direktiivist tulenev metoodika sobib liiklusmüra tervisemõjude leidmiseks. Autoliikluse müra põhjustab aastas arvutuslikult Tallinnas ligi 125, Tartus ligi 22 ja põhimaanteede ääres elavatel inimestel ligi 2 haigestumist südame isheemiatõppe.

Liiklusmürast tulenev suur häiritus esineb 12,0% Tallinna ja 9,7% Tartu linna elanikel. Peamiselt häirib inimesi autoliikluse müra. Raudteeliikluse ja lennuliikluse poolt häiritud inimeste arv jääb alla 1% elanikest nii Tallinnas kui ka Tartus. Põhimaanteede ääres esineb suur häiritus arvutuslikult veidi vähem kui 1000 elanikul.

Öise liiklusmüra poolt on märkimisväärselt häiritud uni 2,5% Tallinna ja 2,6% Tartu linna elanikest ning põhimaanteede ääres veidi enam kui 100 isikul. Peamise osa unehäiretest põhjustab kokkupuude autoliikluse müraga – väike roll on raudteeliiklusel, kokku 530 inimesel. Lennuliikluse müra seda metoodikat kasutades märkimisväärseid unehäireid ei põhjusta.

Tallinnas, Tartus ja põhimaanteedel on koostatud välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavad. Direktiivist tuleneva metoodikaga oli võimalik leida ka müra vähendavate meetme rakendamisel saadav tervisekasu. Viiest uuringualast andis suurima kasu raskeliikluse keelamine Sõpruse puiesteel, kus haigestumiste arv väheneks aastas 19–20% ning suurt häiritust esineks vähem 17% elanikel. Kõige väiksem mõju plaanitud kaitsemeetmetest oleks Vabaduse puiesteel. Haigestumus südame isheemiatõppe väheneks ~9% ning suurt häiritust ja märkimisväärseid unehäireid esineks vähem ligi 7%. Kiiruse piiramine ja mürakaitseekraanid annavad üldiselt sarnase tulemuse.

Töös testitud proportsionaalse müratasemete hindamise meetodiga saaks jaotada maja eri osade elanikud täpsemalt erinevatesse müratsoonidesse. Seda kasutades tuleks päeva-õhtu-öömüra indikaatori alusel üle 50 dB müraga kokkupuutuvate inimeste koguarv Tallinnas ja Tartus enam kui viiendiku väiksem, kui tavapärase meetodiga arvutades ning öise müraga kokkupuutuvate inimeste arv langeks veelgi enam. Küll ei saa seda metoodikat rakendada hetkel tervisemõjude hindamisel ega võrdlusel piirväärtustega, kuna nende aluseks olevates rahvastikupõhistes uuringutes on kasutatud maksimaalset mürataset maja fassaadil.

Kokkuvõttes on uuritud metoodika kasutatav müra tervisemõjude leidmiseks ning seda võiks rakendada tulevikus ka teistes Eesti piirkondades mürakaartide valmimisel.

Uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti lõppraportiga on võimalik tutvuda siin.