Hans Orru: keskkond peab soodustama tervislikke harjumusi
Tartu Ülikool aitab täita kestliku arengu eesmärke ja lahendada ühiskonna probleeme: ohjeldada üleilmseid kliimamuutusi, kohaneda rahvastikumuutustega, tagada julgeolekut ja turvalisust, parandada ning edendada inimeste tervist ja hoida elurikkust. Keskkonnatervishoiu professor Hans Orru rääkis Kuku raadio saates „Kuue samba taga“, mida üldse tähendab kestlik areng, miks on sellega tegelemine oluline, mida Tartu Ülikool täpsemalt teeb ja kuidas on sellega seotud meditsiinivaldkond.
- Keskkond peab toetama inimeste käitumisharjumuste tervislikumaks muutumist.
- Teadlased ja otsustajad peavad tegema kestliku arengu jaoks tihedamat koostööd.
- Kliimamuutuste puhul räägitakse pidevalt tulevikuprognoosidest, kuigi muutused on juba kohal, ka Eestis.
- Maailmas on kümneid miljoneid kliimapõgenikke.
Tartu Ülikoolis on asutatud kestliku arengu keskus, mille üks peamisi teemavaldkondi on kestlik tervis, millega tegeleb Hans Orru. Keskkond võiks inimese tervist mõjutada võimalikult vähe. Sellele aitavad kaasa puhtam õhk ja joogivesi ning tervislik ja võimalikult vähe loodusressursse kasutav toit.
Tarbimisharjumuste muutmiseks toimib väga hästi vahetu kontakt. „Üks on see, kui teadlased midagi räägivad, aga on hoopis teine lugu, kui sõber küsib „Miks sa seda liha nii palju sööd, võib-olla see taimetoit on hoopis maitsev? Miks sa nii palju autoga sõidad? Näe, jalgrattaga saab teinekord palju kiiremini. Kuule, ole ka ikkagi natuke tervislikum“,“ tõi Orru näiteid.
Samas ei piisa sellest, kui öelda inimestele lihtsalt, et olge tervislikumad, sõitke vähem autoga ja tarbige rohkem taimetoitu. Keskkond peab seda soodustama ja sellele kaasa aitama. Näiteks on väikseid vahemaid võimalik läbida jala, jalg- ja tõukeratta või mõne muu vahendiga, mis keskkonda ei koorma, aga selleks tuleb luua sobiv taristu ning ehitada rattateid.
Teadlasi peab rohkem kaasama
Hans Orru sõnul peavad teadlased ja otsustajad tegema kestliku arengu nimel tihedamat koostööd. „On erinevad koosloomemeetodid ja neid püütakse aina enam rakendada, aga Eestis on ikkagi päris suur potentsiaal veel kasutamata. Otsustajad peaksid rohkem küsima ja teadlased enam informatsiooni pakkuma.“
Euroopa Liit toetab ja püüab arendada teadmussiirdedoktorantuuri nii ettevõtetes kui ka näiteks riigiasutustes. Orru sõnul on doktorikraad Eesti inimeste jaoks midagi väga müstilist – see on ainult neile, kes ülikoolis töötavad. „Tegelikult võivad nad töötada ka muudes sektorites, tegeleda ettevõttes arendustööga, olla ametnikud. Doktorikraad näitab, et inimene oskab analüüsida teaduskirjandust ja uuringuid ning teha nende põhjal järeldusi,“ selgitas Orru.
Kliimamuutused on kohal
Professori sõnul on kliimamuutustest rääkides tehtud üks suur viga: pidevalt räägitakse tulevikuprognoosidest – sellest, mis kõik juhtuma hakkab. „Tegelikult on need muutused juba kohal: sagenenud kuumalained, see, et temperatuur on juba kaugelt üle ühe kraadi tõusnud. Varsti hakkab ka Eestis merevee tase tõusma,“ ütles Orru.
Suurimad üleujutused juhtuvad Eestis mererandades ja põhjustatud tugevast tuulest. „Mida kõrgem on veetase, seda kõrgemal on see alguspunkt. Kui on väga tugev tuul lääne poolt, siis vesi puhutakse meie randadesse. Suured üleujutused, nagu paarkümmend aastat tagasi jaanuaritormi ajal, võivad jälle juhtuda,“ rääkis professor.
Samas tõi Orru näite, et sel suvel oli Viimsis veepuudus. „Joogiveeks piisab, aga kui tahame ka muru kasta, siis selleks ei pruugi põhjavett ühel hetkel enam jätkuda. Kui meil on pikemad kuivad perioodid, siis peame hakkama mõtlema muudele veekogumismeetmetele.“
Tuleviku uurimissuunad
Kui varem on Orru uurinud õhusaaste, kliimamuutuste ja müra mõju inimese tervisele, siis nüüd on luubi all ebavõrdsus tervises. „Vahe Tallinna-Tartu ning Ida-Virumaa või Lõuna-Eesti elanike oodatavas elueas võib olla kuni viis aastat. Ida-Virumaal on keskkonnasaaste suurem, aga Võrus ja Põlvas, kus õhk ja vesi on puhas, on inimeste tervis samuti oluliselt halvem. Üritame välja selgitada, mis seda põhjustab,“ sõnas professor.
Lisaks jätkuvad õhusaaste ja algavad keskkonnasaastega seotud probleemide uuringud. „Näiteks algab järgmisel aastal bioseire, kus vaadatakse raskemetallide ja muude orgaaniliste keemiliste ainete sisaldust Eesti elanike veres ja uriinis,“ rääkis Orru.
