Koroonaviirusega nakatumine on kuuga vähenenud enam kui kolmandiku võrra
Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu jaanuarikuise etapi tulemused näitavad üle pika aja nakatumise märkimisväärset vähenemist ja antikehade levimuse kasvu. Uuringut vedas Tartu Ülikool viimast korda ja edaspidi hakkab viiruseolukorda jälgima Terviseamet.
18.–30. jaanuarini toimunud seireetapi vältel testiti koroonaviiruse suhtes 2179 inimest, kellest positiivse proovi andis 3,6% ja 1,8% olid nakkusohtlikud. See tähendab, et koroonaviirusega on nakatunud jaanuari lõpu seisuga iga 28. täisealine ja iga 42. on veel nakkusohtlik. Ligi pool nakatunutest on tuntavate haigusnähtudeta.
Joonis: Seireuuringu tulemuste ülevaade. Allikas Tartu Ülikool
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on praegune viiruseolukord rahunenud. Seda kinnitab ka haiglaravi vajavate juhtumite arvu kahanemine. Täpsem ülevaade seire käigus tuvastatud nakkusjuhtumeid põhjustanud viirusetüvedest selgub nädala jooksul.
Nakatunute arvu vähenemise kõrval on koroonaviirusevastaste antikehadega täisealiste osakaal Eesti elanikkonnas kasvanud. Kaitsekehad on olemas 93%-l täisealistest, mida on 3% rohkem kui eelmisel kuul ja mis on ühtlasi seireajaloo kõrgeim näitaja. Kalda sõnul võib tulemustest järeldada, et antikehadega elanike osakaal on kasvanud ennekõike läbipõdemise arvelt.
Inimeste huvi tõhustusdoosi tegemise vastu on eelmise kuuga võrreldes veidi vaibunud. Kui 2022. aasta lõpus oli tõhustusdoosi valmis tegema veidi enam kui kolmandik vanemaealistest, siis nüüd plaanib seda teha vähem kui kolmandik. Noorte täisealiste (18–39-aastased) seas on see huvi üksnes kümnendikul. Kalda sõnul võiks organismi kaitsevõimet ka edaspidi tõhustusdoosiga suurendada ennekõike riskirühmade esindajad.
Ligi kolme aasta vältel enam kui 100 000 osalist
Tartu Ülikool on vedanud koroonaviiruse levimuse seireuuringut 2020. aasta aprillist, mil ülikool pakkus selle Vabariigi Valitsusele välja tervishoiukriisi ohjamisel vajaliku tõenduspõhise info kogumiseks. Selle aja jooksul toimunud 33 uuringuetapi käigus on küsitlusele vastanud enam kui 100 000 täisealist, kellest koroonaviiruse suhtes testiti enam kui 80 300.
33 uuringuetapi käigus on küsitlusele vastanud enam kui 100 000 täisealist, kellest koroonaviiruse suhtes testiti enam kui 80 300
Uuringu eestvedajad Ruth Kalda ja Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson tänavad kõiki, kes on ligi kolme aasta jooksul uuringus osaledes aidanud kaasa koroonapandeemia arengust tõenduspõhise ülevaate saamisele.
„Sellise ulatusega ja esinduslikkusega ning kogu täisealist elanikkonda hõlmavat uuringut pole Eestis varem tehtud. See sai võimalikuks tänu Eesti elanikele, kellest paljud sattusid juhuvalimisse ka mitu korda. Koostöös partneritega Synlabist, Kantar Emorist ja Medicumist lõime logistikavõrgustiku, mis võimaldas kaasata inimesi uuringusse ja koguda proove üle riigi. Samuti oli see teadlastele uudne koostöökogemus, mis tõi kokku ülikooli eri teadusvaldkondade eksperdid, et luua keeruka ülesande lahendamiseks sobiv metoodika ja kogutud andmeid analüüsida,“ rääkis Kalda.
Koroonaolukorda jälgib edaspidi Terviseamet
Edaspidi hoiab koroonaviiruse levikul silma peal Terviseamet, kes seirab seda samamoodi nagu gripi-, RS- ja teisi ülemiste hingamisteede viirusi. Proove kogutakse koostöös perearstikeskuste ja haiglatega ennekõike selleks, et saada ülevaade uuritavate viiruste esinemisest ja jälgida uute tüvede ilmnemist. „Epidemioloogilise olukorra hindamiseks ja haiglaravi vajaduse prognoosimiseks kasutatakse sihipärast sentinel-seiret, reovee seiret ning sekveneerimist, mis annab ringlevatest viirustest ning nende tüvedest ja levikust hea ülevaate,“ selgitas Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber.
Uuring valmis Vabariigi Valitsuse tellimusel ja seda rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.
Rohkem infot uuringu kohta on Tartu Ülikooli veebilehel.
