Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu seekordne etapp vältab 17.–30. jaanuarini. Koroonaviiruse ja sellevastaste antikehade levimuse kõrval annab uuring tervikliku ülevaate levivatest viirusetüvedest.
Praegune viiruseolukord on seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võrdlemisi rahulik. Oma osa võib olla hiljuti lõppenud koolivaheajal, mil lapsed puutusid vähem kokku ja seega oli ka viiruse levik tagasihoidlikum. „Võrreldes kuutaguse ajaga võime täheldada koroona tõttu haiglaravi vajajate arvu mõningast kahanemist,“ rääkis Kalda. Koroonaviiruse uusimat, Krakeni viirusetüve pole samuti Eestis veel tuvastatud. „Koroonateste tehakse praegu vähe ja viirusetüvede analüüse valdavalt üksnes haiglasse jõudnud haigusjuhtude puhul. Seetõttu on seireuuring hea võimalus levivatest viirusetüvedest esinduslikum ülevaade saada,“ selgitas Kalda.
Seireetapi vältel kutsutakse juhuvalimi alusel uuringus osalema umbes 2500 täisealist inimest. Uuringufirma Kantar Emor küsitleb osalisi telefoni teel. Küsitletutele saadetakse proovivõtuaja broneerimiseks veebilink või helistatakse testimise kõnekeskusest, mille tööd korraldavad Medicum ja Synlab. Nii lepitakse kokku sobivasse testimispunkti tuleku aeg.
Testimispunktis võetakse koroonaviiruse proov ninaneelust ja samas saab anda veeniverd viirusevastaste antikehade hulga määramiseks. Proovivõtt kestab umbes 10 minutit.
Osalejat teavitatakse testitulemustest kolme päeva jooksul. Tulemused kantakse patsiendiportaali. Positiivse viiruseproovi andnud inimestega suhtleb uuringumeeskond kahe kuni nelja nädala jooksul, et jälgida haiguse kulgu.
Uuringut on teinud alates 2020. aasta kevadest Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga. Rohkem teavet koroonaviiruse antikehade määramise kohta saab koroonatestimise kodulehelt. Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.
Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu Covid-19 pandeemiale reageerimise toetusmeetmest.