Taavi Tillmanni neli ettepanekut valitsusele. Soodne tervislik toit ja tubakavaba põlvkond
Eesti Päevaleht avaldas rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmanni arvamusloo, kus ta toob valitsusele välja soovitused, millega tõsta inimeste eluiga.
Eesti eluiga tõuseks kõige kiiremini, kui langetada tervisliku toidu käibemaksu ja maksustada suhkrujooke. Uus-Meremaa näitel tubakatoodete keelamine järgmisele põlvkonnale ning suitsetamise keelamine avalikus kohtades tooks eriti suurt kasu, leiab Taavi Tillmann.
Eestis elavad inimesed keskmiselt 4 aastat lühema elu kui Soomes. Narvakad elavad keskmiselt 4 aastat lühema elu kui tallinlased. Mõlemal juhul esineb infarkti üha nooremas vanuses. Õnneks teame selle põhjuseid – ebatervislik toit, tubakas ja alkohol – ning kuidas seda ära hoida. Selles pole aga midagi uut, seega teadlikkuse tõstmisest üksi ei piisa. Nüüd on vaja, et poliitikud ütleksid, et loome tervislikuma elukeskkonna, kus tervislikud valiku muutuvad lihtsamaks, mugavamaks ja tavainimestele kättesaadavamaks. Aastatel 1970–2010 langetas selline strateegia Soomes südamehaigustesse suremust 80%. Ka Eestis nägime sarnast langust vahemikus 1995–2015.
Jumal tänatud, enam ei kingi me poistele mudelautosid, millel suured Marlboro logod; enam ei reklaamita meil õlut kui lahutamatut osa laulupeost ja eestlusest; enam ei lisa toidutootjad nii palju soola, suhkrut ja transrasva toiduainetesse kui varem. See kõik on päästnud tuhandete inimeste elusid. Kui soovime trendi jätkata, peame mõtlema järgmiste innovatiivsete sammude peale, mis tõstaksid Eesti inimeste tervise järgmisele tasemele. Alljärgnevalt kirjeldan oma hinnanguliselt nelja kõige teaduspõhisemat ja tehtavamat meedet, millega Eesti elanike eluea tõstmisele aastatel 2023– 2027 suurimat kasu tuua.
1. Langetame tervislike toitude ja toidukaupade käibemaksu
Ebatervislikud toidud on juhtiv põhjus, miks Eestis (eriti Narvas) on nii palju ülekaalu, kõrget vererõhku, diabeeti, südamehaigusi ja vähki. Nii sureb Eestis ebatervisliku toidu tõttu iga päev 8 inimest. Ohtlikke toite saab aga automaatselt poodides tuvastada, lähtuvalt sellest, kui palju on nendes suhkrut, soola, kaloritihedust ja taimseid koostisosi. Kui langetada tervislike toitude käibemaksu, ostavad inimesed neid rohkem (ebatervislike toitude arvelt), vältides seeläbi haiguste teket. Käesolevas inflatsioonikriisis soovivad mitmed erakonnad ühel või teisel moel raha tarbijale tagastada. Kasutame selle võimaluse ära: selle asemel, et anda raha kommi või suhkrujoogi ostmiseks, tagastame raha, sihtides seda tervislike toitude ostmiseks.
2. Tõstame ebatervislike kaupade maksu (sh alkohol, tubakas ja suhkrujoogid)
Ülaltoodud maksusoodustuse katteks tuleb leida raha. Aktsiisi tasakaalukas tõstmine toob lisaraha ja langetab ka tarbimist. Näiteks aastatel 2012–2016 tõusis alkoholiaktsiisi laekumine 29%, samas kui tarbimine ise langes 16%. Kui aga aktsiise hoopis langetada või muutmata jätta (nagu oli näha 1996–2007 või 2018–2020), siis kasvab ostujõu suurenemisega ka ebatervislike kaupade tarbimine, põhjustades suuremat haiguskoormat. Poliitikud võiksid tagada, et alkoholi, tubaka ja suhkrujookide hind tõuseks alati natuke kiiremini kui keskmise inimese ostujõud. Suhkrujookide maksustamisel on suur perspektiiv, kuna Eestis on vastav maks jätkuvalt 0%. Teiste riikide näitel võiks see meede ka Eesti inimestel aidata kaalu langetada, hoida ära tuhandeid diabeedijuhtumeid ja tuua igal aastal riigile 20 miljonit eurot lisatulu.
3. Keelame tubakatoodete müügi noortele, kes on täna 14-aastased
Eestis on koguni iga seitsmes noor igapäevasuitsetaja (Narvas isegi üks viiest). Seda on kaks korda rohkem kui Põhja-Euroopas või Uus-Meremaal. Mõtle ühe tuttava peale, kes on täna alaealine. Täna pole tal õigust sigarette osta. Tema 18. sünnipäeval aga „kingime“ talle selle õiguse. Tänaste seadustega jääb üks seitsmest noorest igapäevasuitsetajaks, kellest enamik sureb enneaegselt just suitsetamise tõttu. Sigaret on nii sõltuvusttekitav ja ohtlik kaup, et kui keegi selle täna leiutaks, ei legaliseeriks seda ükski riik. Kuna tubakakultuur on paraku juba loodud, oleks ebarealistlik tubakas üleöö kõigilt ära keelata. Mõned riigid on pragmaatiliselt otsustanud tubakatoodete ostuõiguse ära võtta järgmiselt põlvkonnalt. Uus Meremaal tõuseb vanusepiir algul 19. eluaasta peale, aasta hiljem 20. peale ja nii edasi. Nõnda sünnibki tubakavaba põlvkond. Muutmata jääb ostuõigus tänastele täiskasvanutele, kes moodustavad 98% turuosast. Seega on iga-aastane käibelangus poodidele ja maaletoojatele marginaalne.
4. Keelame suitsetamise enamikus avalikest kohtades
Eestis tohib suitsetada laste mänguväljakutel, kohvikute väliterrassidel, Raekoja platsil, linnas asuvatel pinkidel, parkides, rannas ja erakorterite rõdudel. Kas mäletad, kui olid viimati väljas ja tuulemuutusega ninna jõudev lehkav vähipilv kõrvallauast rikkus ära sinu söögi-, joogi- või muu elamuse? Mitmes riigis on selline tegevus nüüdseks keelatud. Peamine eesmärk on kaitsta mittesuitsetajaid (eriti lapsi), kes on paratamatult sunnitud suitsetajaga koos avalikku ruumi jagama ja sama õhku hingama. Teine eesmärk on visuaalselt vähendada halba eeskuju lastele, kelle aju on programmeeritud märkama ja matkima endast vanemate inimeste käitumist. Uuringud näitavad, et sellised piirangud on populaarsed mitte ainult tavainimeste, vaid ka suitsetajate seas.
On aeg on astuda mõistlikke samme, et Eesti elukeskkonnas saaks nautida puhast suitsuvaba õhku. Teeme tervislikud toidud ostjale natuke soodsamaks ja ebatervislikud toidud veidi kallimaks. Mõju tervisele oleks märkimisväärne ja aitaks meil Põhjamaade elukvaliteedile järele jõuda
