Viimase kümne aastaga on õhukvaliteet märgatavalt paranenud

Tartu Ülikooli teadlaste ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega koostöös tehtud uurimus näitas, et kuigi õhukvaliteet Eestis on viimase kümnendiga pea veerandi võrra paranenud ja tervisemõju vähenenud, põhjustasid õhusaaste peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis enam kui tuhat varajast surma. Peamisteks õhusaaste allikateks on endiselt autoliiklus ja kohtküte.

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu „Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030“ peamine eesmärk oli määrata, millise õhusaastega Eesti elanikud kokku puutuvad ja kui suur on sellest tulenevalt risk inimeste tervisele. Lisaks seati eesmärgiks hinnata inimeste elukoha läheduses paiknevatest rohealadest tulenevat tervisekasu.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professor Hans Orru sõnutsi on õhusaastel oluline mõju inimese tervisele. Seda näitavad 2020. aastal 1179 varajast surma, 14 179 kaotatud eluaastat ja oodatava eluea vähenemine ligi 10 kuu võrra. „Sellel kõigel on ka väga oluline sotsiaalmajanduslik väliskulu ehk tervisemõju rahaline ekvivalent on 666 miljonit eurot aastas.“

Täpsemalt vaadeldi uuringus erinevate õhusaasteallikate mõju. Suurima negatiivse tervisemõjuga olid liiklus ja kohtküte. Liiklusest tingitud suurim kahju ilmnes Tallinnas ja eriti kesklinnas, kus liiklussaaste tõttu väheneb oodatav eluiga enam kui aasta võrra. Hans Orru sõnul on liiklussaaste puhul saasteallikaks nii heitgaasid kui teetolm. „Väga palju teetolmu tekitavad linnades naastrehvid, mis teepinda kulutades ja ise kuludes paiskvad õhku peenosakesi.“

Hans Orru tõi positiivsena välja, et viimase kümne aastaga on õhukvaliteet oluliselt paranenud, millega on vähenenud tervisemõjud pea 30 protsenti. „Õhukvaliteedi paranemine on tulnud vähem saastavate autode kasutuselevõtust, autode hulk ikkagi järjest suureneb. Kuigi elektriautod ei paiska õhku heitgaase, tekitavad nad ikkagi teetolmu.“

Kohtküttest tulenevaid õhuheiteid aitavad vähendada kuivade puude kasutamine, paremad kütmisvõtted, ja kütteseadmed ning laialdasem liitumine kaugküttega tiheasustusaladel.

Hans Orru sõnas, et õhusaaste negatiivset tervisemõju aitab teatud osas kompenseerida rohelus. „Eriti olulised on rohealad, mis asuvad elukohast umbes 500 meetri raadiuses, sest nii on need kergesti ligipääsetavad.“

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõuniku Mikk Toimi sõnul teeb riik tõsist tööd õhusaaste vähendamiseks, luues võimalusi vähem saastavate heiteallikate kasutuselevõtuks ning parandades nii õhuseiret kui ka inimeste teadlikkust õhusaaste mõjude osas. “Mida vähem on õhusaastet, seda parem on mitte ainult inimeste, vaid ka laiemalt ökosüsteemide tervis. Sellised uuringud näitavad, mida õhusaaste meiega teeb – kuidas lüheneb eluiga ning lisandub rahalisi kulusid,” lausus Toim, lisades, et uuringu valmimine langes ajaliselt kokku hiljutise Euroopa Komisjoni ettepanekuga õhukvaliteedi direktiivide muutmiseks. „Ettepaneku olulisim osa on saasteainete piirväärtuste langetamine WHO soovituste lähedale. Sellega väheneks ka õhusaaste tervisemõju,“ märkis ta.

Uuringuga saab tutvuda siin.


JOONIS: Oodatava eluea vähenemine õhusaaste tõttu Eestis 2020. aastal.

Image